Alates 1. jaanuarist 2025 laieneb Eestis tootjavastutus ka plastist kalapüügivahenditele, eesmärgiga kaitsta merekeskkonda ning vähendada merre sattuvat prügi hulka.

  • Veemajandus
  • 6. september 2024
  • Foto: Henri Apell. Pixabay

Täna valitsuses heaks kiidetud määruse kohaselt peavad kalurid hakkama koguma kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendeid ja nende osi teistest jäätmetest eraldi ning need tootjale tagastama. Tootjad omakorda peavad tagama, et kaluritel on võimalus kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid tasuta üle anda. 

„Meres olevat prügi on sealt keeruline kätte saada, seega tuleb keskenduda sellele, kuidas prügi merre jõudmist takistada,“ sõnas Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim. „Uued nõuded ongi samm selles suunas, et probleemile süsteemselt läheneda,“ lisas ta.

Uue nõude kohaselt peavad tootjad igal aastal tagama eelmisel aastal turule lastud kalapüügivahendite kogusest vähemalt 10% kokku kogumise, paigaldades selleks sadamatesse vastavad avaliku ligipääsuga kogumiskonteinerid või korraldades regulaarseid kogumisringe, et kalurid saaks kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid tasuta otse tootjale üle anda. 

Eestis on levinuimad plastist kalapüügivahendid nakkevõrgud ning võrkmaterjalist lõks- ja traalpüünised, mis võivad sattuda merre erinevatel põhjustel. Uuringud näitavad, et plastist kalapüügivahendid moodustavad märkimisväärse osa Euroopa randadelt leitud mereprügist, sealhulgas ka Eestis.