Ettevõtjate peamiseks argumendiks tekkekohal kogumisele ülemineku vastu on sellega kaasnev hinnatõus. Samal ajal on avalike konteinerite ebakvaliteetsest sisust võimalik ringlusesse võtta vaevalt pool.  Ülejäänud läheb põletamisele või ladestamisele ning need kulud kannavad tootjad.

„Avalike pakendite konteinerite puhul on suureks miinuseks isikliku vastutuse puudumine. Neisse visatakse ka muud prügi või väga määrdunud pakendeid. Sellega rikutakse konteinerite sisu ja nii saab taaskasutusse suunata vaid teatud osa pakenditest. Kui Eesti läheb nüüd seda teed, et panustatakse avaliku pargi laiendamisse, kasvab ka tootjate poolt kinni makstud valesti sorteeritud jäätmete põletamine ja ladestamine ning samal ajal ei suuda me täita EL-i poolt kehtestatud 50% ringlusse suunamise nõuet,“ selgitas Tootjavastutusorganisatsiooni (TVO) juhatuse liige Kristina Dreimann, miks tootjate vastuseis senisele süsteemile ei ole põhjendatud ja rõhutas veel kord, et EL-i nõuded jäätmete ringlusessevõtu osas teevad investeeringud vältimatuks.

TVO on viimased 10 aastat võimaldanud paljudes omavalitsustes kortermajadel kasutada tasuta pakendikonteinerit ja eramajadel pakendikotti. „Kuna sorteerimislahendused paiknevad mugavalt inimeste kodude juures, on ka vastutus palju isiklikum ja see tagab paremad tulemused. Meie kogemusel on tekkekohal kogumise kulud ligi veerandi võrra väiksemad kui avaliku pargi puhul ning kättesaadav materjal pea 90% taaskasutatav,“ ütles Dreimann.

Seejuures kasutatatakse tootjate raha eesmärgipäraselt, mis tähendab madalamaid sorteerimiskulusid ning suuremat kogust ringlussevõtuks sobilikku materjali. Viimasel omakorda on areneval ringmajandust toetaval turul kõrgem positiivne väärtus.

„See annab pakendiorganisatsioonidele tulevikus võimaluse tootjate kulusid alandada. Samuti võidavad süsteemist tarbijad, kes saavad pakendid mugavalt ära anda kodu juures, sarnaselt kõige kallima ja keskkonnakahjulikuma jäätmeliigi – olmeprügiga,“ märkis TVO tegevjuht. Täna on Eestis ringlusse võetavate olmejäätmete maht üks EL-i madalamaid – alla 30%. Aastaks 2020 peab Eesti suunama ringlusse 50% olmejäätmetest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta