Luua metsanduskooli tulevased metsurid tutvusid eelmise nädala lõpus potentsiaalse tööandja, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) töötingimustega ning arutasid tuleviku digilahendusi metsamõõtmiseks. Kohtumine toimus digipädevusi edendava koolitusprogrammi Samsung Digi Pass raames, kus kümme kutsekooliõpilaste meeskonda üle Eesti võistleb mentorite abiga digiideede prototüüpimises.

Luua metsanduskooli metsuri eriala õpilased soovivad veebruariks välja töötada uuenduslikke erialaseid lahendusi: tarkvara droonile ja Android-seadmele, mis teostab metsamõõtmist täpsemalt ja väiksema ajakuluga.

Praegu peab metsa mõõtmiseks kasutama erinevaid tööriistu, mida on ebamugav kaasas kanda. Meeskonda „Flying Forest“ kuuluvad Romert Rehe, Mihkel Märtin ja Silver Pärn soovivad tehnoloogia abil selle mure ära lahendada.

„Kui hetkel metsamees ei näe, mis toimub puude ladvas, siis drooni abil saab näiteks märgata mõnda olulist seenhaigust. Samuti on raske teostada mõõtmisi, kui on tihe alusmets. Tarkvara suudab mõõta puu kõverusi, mida hetkel turul keegi veel edukalt teha ei suuda,“ kirjeldas meeskonna juht Pärn võistlusideed.

Pärn arvab, et digitehnoloogia mõjutab oluliselt ka metsuri erialal töötamist ning tuleviku karjäärivõimalusi. „Infotehnoloogia teeb metsanduses kindlasti töö tegemist lihtsamaks ja kiiremaks. Informatsiooni hankimine muutub olulisel määral, digilahendustega on oluline kaasas käia,“ selgitas ta koolitusprogrammis osalemise põhjust.

Noori kutseõppureid võõrustas metsamajanduse spetsialist Mikk Männiste, kelle kinnitusel on RMK-s juba täna digilahendused lahutamatu osa tööprotsessist.

„Kõik lahendused on head, mis teevad metsanduslike andmete n-ö kojutoomise efektiivsemaks. Eriti hea on, kui elektroonilisi mõõteseadmeid kasutades suudetakse ka andmete täpsus paremaks teha,“ kommenteeris ta õpilaste metsamõõtmise digiideed.

IKT on kõikjal: ka metsanduses

RMK kirde regiooni praaker Kristjan Karro on lõpetanud maaülikooli metsamajanduse bakalaureuseõpingud ning metsatööstuse magistriõppe. Karro kogemusel on praakeri töös oluline jälgida, et tehnoloogia kogu aeg areneks. „Näiteks ligi neli aastat tagasi ametisse asudes kulus mul tööde üleandmiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamiseks 10-15 minutit ühe töökäsu kohta. Hetkel teen sama töö ära paari minutiga,“ kirjeldas ta.

„Kõige enam hindangi viimasel ajal tehtud arendusi kaardirakendustesse ning -programmidesse. Tänu nende paremale visualiseerimisele suudan teha paremaid otsuseid ning seda väga optimaalse ajaga,“ lisas praaker.

Karro hoolitseb igapäevaselt selle eest, et metsamajandamise töid viidaks läbi võimalikult hästi ning targalt. Peamiselt kasutab ta kolme töövahendit: sülearvutit, nutitelefoni ning käsi-GPSi.

„Neist kõige enam kasutan telefoni, just rakenduste ja kirjakasti pärast. Läbi RMK e-praakeri rakenduse jõuab minuni sekunditega kogu vajaminev info, kirjakasti kaudu ka tagasiside tehtud töö kvaliteedi kohta,“ märkis ta.

Näiteks, kui kokkuveotraktor toob metsast palgid tee äärde ja juht vajutab nuppu, on praakeril info olemas. „Näen kohe, kui palgid veetud, kui suur on kogus ja millist puitu toodi. Tean, et töö käib ja et midagi ei ole katki,“ kirjeldas Karro mugavaid digilahendusi. Lisaks on rakenduses kaardid metsaeraldistega, milles saab kirjeldada alusmetsa, joonistada sobivasse kohta laoplatsi või andmeid sisestada.

Karro sõnul teeb töö eriliseks see, et IT-vahendeid kasutab praaker samaaegselt looduses liikudes. „IKT on kõikjal: kõik andmebaasid, vormid ja kaardid on pidevalt minuga kaasas. Ma ei kujutaks ette oma tööd ilma nendeta – need teevad minu töö palju efektiivsemaks. Saan palju infot talletada läbi rakenduste, tänu millele pean ma metsas kaasas kandma vähem pabereid ning seeläbi jõuan ma ka rohkem olla seal, kus mind vaja on – looduses,“ ütles ta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta