1. jaanuaril 2021 alustavad Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon ühise asutusena. Uus asutus hakkab kandma Keskkonnaameti nime.

Loodava asutuse ülesandeks jääb jätkuvalt Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitika ellu viimine ning looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmise kontrollimine. Samuti osaleb Keskkonnaamet keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide ja teiste ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Meie tegevusväli on väga lai, see ulatub kalapüügi või jäätmekäitluse lubade andmisest kuni loodusväärtuste kaitse alla võtmise, keskkonnatasude deklareerimise ning keskkonnaharidusprogrammide pakkumiseni.

Endiseks jääb põhimõte, et asume klientidele ja oma töötajate elukohtadele lähedal – kuigi ametlik postiaadress asub Pärnus, on Keskkonnaameti 28 kontorit kõikjal üle Eesti. Meie regionaalne tööjaotus (varasem Põhja, Lõuna ja Lääne regioon) küll sellisel kujul kaob, kuid kõik meie pakutavad teenused, esindatus piirkondlikes koostöökogudes ning maakondlikud järelevalveüksused säilivad.

Siiski tasub klientidel silmas pidada, et Keskkonnaameti kontori külastamise asemel tuleks meiega pigem kontakti otsida e-kanalite kaudu. Suur osa Keskkonnaameti teenustest on elektroonilistes kanalites mugavalt kättesaadavad. Kuna COVID-19 leviku tõttu teevad paljud meie inimesed kaugtööd oma kodudes, siis on ametnikuga kontoris kohtumiseks vaja aeg eelnevalt kokku leppida. Et Keskkonnaameti tegevusväli on väga lai, võib teie küsimustele pühendunud ametnik töötada hoopis teises Eesti otsas. Meie ametnikega saab kokku leppida ka nõustamisi ja kohtumisi, mis toimuvad veebi teel, praegu on see eelistatuim klientide teenindamise viis.

Kliendile muutub kindlasti lihtsamaks see, et kahe asutuse asemel on tal nüüd üks partner, kelle poole pöörduda. Kuigi ühendameti loomisega muutub mõnevõrra organisatsiooni struktuur ja korraldatakse ümber mõne osakonna ja büroo töö, jäävad kliendihalduses kehtima senised põhimõtted. Näiteks see, et keerukaid keskkonnakasutuse komplekslubasid taotlevatel ettevõtetel on meie majas üks kontaktiisik, kes neid kogu taotlemise ja aruandluse protsessi juures peamiselt abistab.

Uuest aastast muutub meiega ühenduse võtmine lihtsamaks. Alates 1. jaanuarist hakkab Keskkonnaametis kehtima üks üldine klienditeeninduse telefoninumber 662 5999, millele on oodatud päringud kõikvõimalikel Keskkonnaametiga seotud teemadel.

1. jaanuarist teata keskkonnarikkumistest ja -juhtumistest riigiinfo telefonile 1247. See on üks telefoninumber, mis töötab 24/7 ja kuhu saab pöörduda keskkonnaküsimustega, teatada hätta sattunud metsloomast või ebaseaduslikust tegevusest looduses. Ühtse riigiinfo telefoni võtab Häirekeskus kasutusele seni kehtinud 1313 asemel, üleminekuajaks suunatakse 1313 kõned uuele numbrile. 1247 on helistajale tasuta.

Ühendameti loomisel sai eesmärgiks seatud, et seda ei tehta pelgalt 1+1 tehtena riigireformi pärast. Selle protsessi ühe osana vaadati üle ka senised tegevused ning nende korraldus, et leida võimalusi nende tõhusamaks muutmiseks. Seega on ühinemine ka sisuline, mitte vaid vormiline. Eesmärk oli saavutada tugevam valdkondlik kompetents ja terviklikum valdkonnaülene vaade. Tervikteenuse vaade aitab muu hulgas kaasa sellele, et lubade andmisega tegelevad osakonnad ja järelevalvepool ei tõlgendaks õigusakte eri viisidel.

Väiksemaid muudatusi on uues ametis edaspidi plaanis veelgi, mõned neist on sõna otseses mõttes vormilised. Näiteks võtavad keskkonnainspektorid 2021. aasta jooksul järk-järgult üle Politsei- ja Piirivalveameti rohelise välivormi, mis sobib välitöödeks paremini.

Eks iga muudatus võtab aega, enne kui see täielikult ellu rakendub. Seega võib ka uue Keskkonnaameti töös olla esimestel nädalatel väikesi tagasilööke, takerdumisi või eksimusi meie infokanalites. Oleme tänulikud, kui te annate meile tagasisidet, selle abil saame võimalikud vead kiiresti avastada ja need parandada.

Tutvu ühendameti loomise ja asjaomaste materjalidega Keskkonnaameti kodulehel.

Sarnased artiklid