Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et vaktsiini tõhustusdoos võib vähendada koroonasse haigestumise riski mitu korda. Oktoobriga võrreldes on koroonaviirusevastaste antikehadega täisealiste hulk tublisti kasvanud. Viirusekandjate osakaal on kuuga vähenenud kolmandiku võrra.

 

1.–13. detsembrini toimunud seireetapi jooksul käis koroonaviiruse testi tegemas 2331 täisealist inimest üle Eesti. Positiivse testitulemuse said 35 inimest, kellest 22 olid viiruse äsja läbi põdenud ja üksnes 13 veel nakkusohtlikud. See tähendab, et Eestis võib praegu olla nakkusohtlik keskmiselt iga 175. täiskasvanu ehk 0,6% täisealisest elanikkonnast. Seda on ligi kolmandiku võrra vähem kui oktoobrikuise seireetapi ajal.

Seejuures ilmnes, et kõige paremini on viiruse eest kaitstud need, kes on jõudnud lasta end ka tõhustusdoosiga vaktsineerida. Neil on nakatumisrisk ligi kümme korda väiksem kui vaktsineerimata inimestel ja pea viis korda väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritutel.

Koroonaviirusevastaste antikehade hulk määrati 2290 osalejal, kellest 2130-l on antikehad olemas. See tähendab, et hinnanguliselt on antikehad tekkinud ligi 82%-l täisealistest – seda on 5% rohkem kui oktoobris. Seejuures on kõige paremas olukorras vanemaealised, kelle seas on antikehade levimus tõusnud 91%-ni.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on uuringutulemused enne saabuvat pühadeaega üsna julgustavad, kuid olukord võib kiiresti muutuda.

„Vaadates seda, kuidas mitmes Euroopa riigis on nakatunute arv taas tõusma hakanud, tuleks praegust olukorda võtta kui hingetõmbepausi enne omikrontüvega saabuvat uut lainet. Meie uuringutulemused näitavad päris head antikehade levimust, kuid me ei tea, kui hästi suudavad need meid uue viirusetüve eest kaitsta. Senised, peamiselt laborikatsetel põhinevad rahvusvahelised uuringud on näidanud, et omikrontüvi murrab sellest kaitsest küll läbi, kuid ei pruugi nii sageli rasket haigust kaasa tuua. Riskide maandamiseks oleks seepärast mõistlik end vaktsineerida ja käia kindlasti ka esimesel võimalusel tõhustusdoosi saamas, sest see annab raske haiguse eest juba oluliselt parema kaitse,“ selgitas Kalda.

 

Kolmas viiruselaine muutis inimesi ettevaatlikumaks

 

Seireuuringu käitumisanalüüsist ilmnes, et inimeste riskikäitumine on vähenenud. Nii kantakse varasemast hoolsamini maske, tehakse rohkem kaugtööd ning asendatakse varasemast sagedamini füüsilised kohtumised elektroonsetega. Samas ei tee ligi kolmveerand nakatunuga kokku puutunutest nakkuse leviku vältimiseks midagi. Siiski on vaktsineerimata inimesed muutunud ettevaatlikumaks ja pooled neist jäävad pärast lähikontakti vähemalt osaliselt eneseisolatsiooni.

Seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline uuringumeeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu info leiab Tartu Ülikooli veebilehelt.

Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.

Sarnased artiklid