Covid-19 on meil juba pikalt tuju rikkunud. Me peame olema vaimselt tugevad, et määramatusega toime tulla. Mõned taluvad uusi ja raskeid olukordi paremini kui teised ja on tugevama närvikavaga. Kuid me kõik oleme inimesed ja vajame aeg- ajalt tuge, et raskete olukordadega leppida ja toime tulla. Paraku ei tea meist keegi, kas tuleb veel kolmas laine, või mitte ja heal juhul saame jaanipäevaks ohuhinnangu kollasse faasi, mis ei tähenda aga paraku veel seda, et oht oleks täielikult läbi.

Kindlasti täiskasvanud inimesed peaksid olema realistlikud ja hindama Covidi-19 olukorda ja mitte pead liiva alla peitma. Ohutunne peab säilima ja kõiki ohutusnõudeid tuleb kindlasti järgida, nagu näiteks maski kanda, hoida vahemaad kaasinimestega, käsi desinfitseerida. Loomulikult soovitan esimesel võimalusel vaksineerida covid-19 vastu.

Psühholoogina soovitan leida endale tegevust, et mitte muremõtete all looka vajuda. Meist keegi ei tea kahjuks kindlalt, kaua see epideemia veel kestab ja kindlasti ei tohiks majanduslikult priisata, sest veel ei ole teada, kui kauaks peab rahavarudest jätkuma. Kui on võimalik ise süüa teha, on aega ja oskusi, siis tuleks võimalikult palju ise keeta, küpsetada, sest valmistoidud ei ole nii odavad, kui ise süüa tehes. Pealegi on ahjust just soojalt tulev toit hea aroomiga ning kutsub sööma iga näljase.

Kui on pidev mure ja kurbus Covid-19 pärast, siis tasuks sellest oma lähedastele rääkida ja arutada pereringis või sõprade ja sugulastega, kuidas oleks mõistlik olukorraga toime tulla ja mida saaks hetkel olukorra parandamiseks ära teha.

Murega ei tohiks jääda üksi. Üksikud inimesed võiksid kasutada rohkem sidevahendeid, et maailmaga ühendust hoida. Üksindus võib kurbust ja masendust süvendada, sest tuntakse, et neid ei ole kellelegi vaja, või olukord on väga hirmutav jne. Negatiivsete mõtetega tuleb tegeleda. Kui miski muu ei aita, siis on võimalik pöörduda perearsti poole või psühholoogi poole.

Tegevus ja lähedased soojad suhted mõjuvad hästi ja inimene tunneb ennast paremini, kui tal on kellegagi oma mõtteid ja tundeid jagada. Keegi ei tohiks olla täiesti üksi, kuid paraku sedasi ei ole. Arvutiajastul on väga palju inimesi, kes on ka pereringis üksildased ja kellel puudub silmades sära ja elurõõm.

Hea on kui inimesel on hobi, millega oma päevi sisustada ja mis viivad inimese muremõtetelt eemale. Tõsi ta on, et praegune aeg ei ole üks kergemaid ja me ei tea, kui kauaks selline määramatus ja pingeline õhkkond meid saatma jääb, kuid kindel on see, et kui me leiame endale tööd, tegevust ja sõpru, kellega suhelda on meil kergem olukorraga toime tulla. Koos on kergem!

Ärge jätke kedagi üksi, kui ta on covid-19 pärast mures või on kaotanud oma lähedase. Pakkuge alati tuge, kui näete, et keegi seda vajab, sest võib juhtuda, et varsti vajate ka ise tuge ja abi. Siis on hea, kui olete olnud eelnevalt kellelegi toeks, et hiljem saaks teine jälle teid abistada ja tuge pakkuda.

Eluteed ei kata asfalt, mäkke tõus on kivine, ainult lapsepõlve taevas – pilvine ja sinine.

Sarnased artiklid