Augusti alguses käisin Kaberneeme sadamast alanud hülgevaatlusreisil. See reis oli mulle tõeliseks elamuseks. Laevasõit kestis kokku 2,5 tundi. Paljud inimesed olid tulnud koos peredega hülgeid vaatama. Giid rääkis meile alguses, et tegemist on loodusreisiga ja kui meil veab, siis näeme hülgeid.

Me ei pidanud pettuma, sest hülged tulid kohe meie laeva juurde lausa mitmekesi. Kapten pani taustaks mängima rahuliku klassikalise muusika, mis pidi hüljestele väga meeldima ja neid laevale lähemale meelitama. Nii oligi, hülged tulid muusikat kuulama ja pistsid pead veest välja. Tahtsin üritusest pilti teha, kuid hülged tulid ja läksid nii kiiresti, et ma ei jõudnud oma fotoaparaadiga nii ruttu pilti teha kui oleks vaja olnud. Järgnevalt esitasin mõned küsimused firma Prangli Reisid OÜ juhile Annika Pranglile.

Mis on firma nimi, kes hülgevaatlust korraldab? Mitu aastat olete hülgevaatlust korraldanud?

Firma nimi on Prangli Reisid OÜ

Kas hülgevaatlushuvi on inimestel aastatega suurenenud?

Oleme korraldanud 5 aastat. Huvi on vaikselt suurenenud.

Mitu reisi aastas teete ja millest see oleneb, mitu reisi on?

Reise korraldame juulist septembrini, mil on hülgevaatluseks parim aeg. Plaanilisi reise teeme 3 korda kuus ning lisaks tellimusreisid väiksema paadiga, kokku 5-6 korda kuus.

Kuidas tuli idee hülgevaatlusi pakkuma hakata?

Idee käis välja Viimsi Rannarahvamuuseumi juhataja Janek Savranovski, kes on rannarahva elu suur tundja. Tema omakorda sai idee Aksi saarel elanud inimeste mälestustest, kes kirjeldasid oma memuaarides, et kui laeval vanasti pilli mängiti, tulid hülged kaasa laulma ning sellest loost ja mõttest tulenevalt saigi hakatud proovima. Oleme saanud palju inspiratsiooni ja abi ka hülgeteadlaselt Mart Jüssilt.

Kes on teie põhilisteks klientideks?

Meie põhilisteks klientideks on tavalised Eesti inimesed, kes tulevad hülgevaatlusele koos kogu perega, nemad osalevad pühapäevastel retkedel. Samuti teeme hülgevaatlusretki klassireisidena, ettevõttetele huvitava elamusena ning tellimusreisidena välisturistidele, kes saabuvad kruiisilaevadega.

Miks tullakse hülgeid vaatama?

Tegemist on huvitava looduselamusega, mis on ainulaadne ning tore ja hariv meelelahutus. Kindlasti omab suurt rolli ka teadmine, et saab veeta tunnikesed merel, kogeda vahvat laevasõitu koos giidiga, kes teab saartest ja mereelust.

Mitu kilo hülgepoeg sündides päevas juurde võtab? Kui suur on hülgepoeg sündides?

Pojad kaaluvad sündides 15 kg, päevas võtavad juurde kuni 2 kg.

Millest hülged toituvad?

Söövad kala (ka vähke, limuseid, taimi).

Kui vanaks hülged elavad?

Eluiga 15-25 aastat (harva rohkem, kuni 40)

Kui palju hülgeid Eestis elab? Mitu liiki ja mitu isendit? Millised on 3 hülgeliiki?

Hallhüljeste arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, Võib arvata, et hallhülgeid on Eesti vetes 4000 ringis.
Randalit esineb väga vähesel arvu. Viigerhüljes elutseb peamiselt Lääne-Eestis. Liigi arvukus on kokku Läänemeres umbes 5000 isendit, kellest viiendik asustab Eesti rannikut: Väinamerd, Liivi lahte ja Soome lahe idaosa.

Hallhüljes pikema koonuga, üldiselt halli karvakattega. Pea, kael, kõht ja loivad võivad olla punakad. Hallhüljes on 120–195 cm pikkune, massiga 45–130 kg (isane kõige enam isegi 300 kg)
Isased hallhülged on tumedama, emased heledama karvkattega. Veest välja vaatav hallhüljes meenutab kõrvadeta koera, viiger meenutab kõrvadeta kassi.

Viigerhülged on väiksemad ja nende põhilised elupaigad on säilinud piirkondades, kus meri talviti jäätub, ning madalikel, kus saab jäävabal ajal segamatult lesida. Hallhülgeid võib kohata rohkemates paikades Läänemeres. Hallhüljes on suur rännumees ning ta on suhteliselt liikuva eluviisiga.

Kas hülged on kiskjad või imetajad?

Mõlemat. Hallhülge lemmiktoit on tursk. Hallhülgel sünnib korraga üks poeg, poegimine veebruar-märts, Imetamine 2-3 nädalat

Kas peate veel vajalikuks midagi lisada või täpsustada?

Tulge hülgevaatlusele septembris pühapäeviti!


Lisainfo www.pranglireisid.ee

 

Sarnased artiklid