21. sajandi märksõnadeks on kindlasti nutiseadmed, kiire elutempo ning pidevad muutused. Tihti võetakse töö koju kaasa ning ei osata piisavalt puhata. Liigne kiirustamine tekitab aga üsna sageli stressi. Stressi sümptomiteks on kõrgenenud vererõhk, punetav nägu, südame kloppimine, tihedad peavalud, lihaspinged seljas ja õlavöötmes.

Stressi on kahte liiki: eustress ja distress. Eustress on positiivne pinge, mis tõstab eneseusku, aitab kohaneda, areneda ning muutuda. Pärast väljakutse sooritamist tekib mõnus pingelangus. Eustressiga kaasneb õnnestumise ning heaolu tunne. Inimene tajub, et sai millegi suure ja olulisega hakkama. Distress on aga negatiivne närvisüsteemi pinge, mida tekitab näiteks liigne koormus. Oluline on, et inimene oskaks oma aega õigesti planeerida ning julgeks öelda „ei“ liigsetele kohustustele.

Kindlasti ei tohi stressil lasta süveneda, kuna sellest võivad välja kasvada mitmed rasked haigused nagu vähk, astma, erinevad südamehaigused ning depressioon. Stressis oleva inimese organism on väga vastuvõtlik kõiksugustele viirushaigustele, sest immuunsüsteem on nõrk. Erinevas vanuses väljendub stress alguses pisut erinevalt: lastel tekib tihti kõhuvalu ja isegi palavik; 20-30 aastastel on sümptomiks eelkõige peavalu; 30-50 aastastel aga selja- põlve- ja/või liigesevalu; 50-70 aastastel valu südame piirkonnas.

Distress mõjub inimese kehale ja hingele väga halvasti. Stressis olev inimene on kergesti ärrituv, sageli vihane ja vahel isegi vägivaldne. Pinges inimesed kipuvad virisema ja hädaldama tühiste asjade pärast. Oluline on ennast jälgida ja hoiduda sellistest käitumisviisidest. Kõige rohkem aitab positiivne mõtlemine. Ka raskete väljakutsete juures tuleb leida midagi head või õpetlikku. Pinges olev inimene kipub liiga tihti alkoholi ning tubakatooteid tarvitama. Ollakse ka rohkem väsinud ja nutetakse sagedamini. Isegi juuksed võivad stressi korral välja langeda. Stressis inimestel võivad tekkida unehäired, seksuaal- ja söömisprobleemid. Süüakse kas liiga palju või väga vähe, esinevad seedimisprobleemid.

Stressi aitavad vähendada värske õhk, päike, vesi ja korralik uni. Talvel peaksid inimesed rohkem magama kui suvel. Kindlasti tuleks tervislikult süüa, palju liikuda, teha sporti ja hoida kehakaal normis. Hästi mõjub ka saun, sõpradega suhtlemine, meelelahutus (ilma suurema hulga alkoholita). Olulisel kohal stressi juhtimise juures on romantika ja aja maha võtmine, aga ka intiimsus, õrnused ja hellitused. Väldi stressi langemist lihtsate võtetega, näiteks proovi iga päev öelda võimalikult paljudele inimestele midagi head. Meestel aitab hästi stressi vähendada maitsev toit ja hea seks. Naised vajavad aga eelkõige lähedust, turvatunnet ning kedagi, kellega saaks mõtteid vahetada. Iga inimene peaks ennast tundma õppima ja teadma, mida ta stressi leevendamiseks vajab. Siinkohal võivad ka sõbrad ja lähedased teda aidata.

Kui perekonda ja lähedasi sõpru ei ole või ei taheta neid oma muredega koormata, siis on võimalik ühineda sama probleemiga hädas olevate inimeste grupiga. Näiteks on vähi- ning reumahaigetel, alkoholist loobujatel jm oma grupid, kus inimesed saavad üksteist toetada. Kindlasti ei tohiks stressi korral jääda oma probleemiga üksi ja endasse tõmbuda. Kõige parem on pinget maandada oma hobidega tegeledes. Samuti võiks mõnikord avastada enda jaoks midagi põnevat, mida ei ole varem kogetud.

Stressi korral saab abi ka psühholoogilt, kellega võib oma probleemidest rääkida. Eriti hästi aitab kognitiivteraapia. See aitab leida endale sobivat ajaviidet ning korrigeerida oma mõtlemist. Stressis olles on inimesel sageli alanenud meeleolu, madal enesehinnang ning kiputakse olema liigselt üksi. Mõtle, mille üle võid olla uhke ning ole tänulik, et need asjad või inimesed sinu elus on.

Stressi aitab vähendada tingimusteta armastuse kogemine. Oluline on, et igal inimesel oleks kas või üks lähedane inimene, keda saaks täielikult usaldada. Ka kodusoojus ja meelerahu on väga tähtsad, mis pakuvad meie hingele palju positiivseid tundeid.

Stressi vastu aitab hästi ka kõhuhingamine. Aseta üks käsi rinna peale, teine kõhu peale ning proovi hingata niivisi, et hingamise ajal liiguks ainult kõht. Seda harjutust võiks teha vähemalt kuu aega ning iga kord 2-5 minutit. Kui oled vihane ja tahad kellelegi halvasti öelda, siis tuleb end õige hingamistehnikaga maha rahustada. Näiteks võid proovida hingata kolm korda sügavalt sisse ja välja. Nii jäävad sõnad, mida hiljem võid kahetseda, ütlemata.

Soovin kõigile stressivaba elu!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta