Läbipõlemisepideemia on juba aastaid Euroopas, sest kaasaegne elu on ärritav. Viimasel ajal on stressiga seotud haigestumiste arv suurenenud ning läbipõlemiste juhtumite arv on tunduvalt sagenenud. Olukord põhjustab suuri kannatusi kogu ühiskonnale. Saar Polli andmetel on 87% Eesti töötajaskonnast stressis vähemalt korra aastas. 14% on aga pidevas pingelises stressiseisundis. Läbipõlemise eelduseks on saavutuspõhine enesehinnang.
Probleeme tuleks lahendada sellel tasandil, kus nad tekkisid. Paljud käivad ka haigena tööl, sest kardavad tööd kaotada. Üks suur stressi allikas Eestis on kiiresti muutuv ja arenev ühiskond, kuid inimesed soovivad rohkem stabiilsust. Ebastabiilne seisund võib kaasa tuua negatiivset stressi, läbipõlemist, üksindust, lahutusi, alkoholismi ja narkomaaniat, psühhosomaatilisi haigusi ning elu mõtte hägustumist.
Eestlased ei tohiks teha endale avatud kontoreid, kus puudub igasugune privaatsuse võimalus, sest eestlased on individualistid.
96% vabama töösuhtega inimestest sooviksid pidevat lepingut. Motivatsioon on kõige kõrgem 20-30-aastastel noortel, paljud neist on 35-40-aastastena läbi põlenud.
Kaugtöö kodus
Kaugtöötamisega rohkem kui ühel päeval nädalas tegeleb Rootsis umbes 10% töötajatest. Sageli suhtutakse sellesse tööviisi positiivselt - tööd on võimalik paremini planeerida, töö on efektiivsem, aga kaugtöö tähendab sageli ka pikemaid tööpäevi, kodune elu ja töö sulavad kokku, see aga võib mõjutada suhteid partneri ja lastega.
Liiga suur kaugtöö osakaal võib kaasa tuua kõrvalejäetuse tunde. Üldkokkuvõttes muutub töö komplitseeritumaks ja pingelisemaks, töötajad peavad toime tulema järjest suuremate hulga faktide, huvide ja nõuetega.
Vähem vaba aega
Tänapäeval pühendame me järjest suurema osa oma ajast tööle. Ka lapsed on kaasajal suurema stressi all. Stressiga seotud haiguste tõttu on haiguslehel peamiselt naised, ka juhutöid tegevate naiste osakaal on suurem.
Vaba aeg ja isiklikud huvid on olulised elu komponendid. Pereelu kõrval annavad nad elule tasakaalu. Sotsiaalne stress võib põhjustada muuhulgas enesetappe ja tapmisi.
On märgata kihistumist. Laenude võtmine võib tekitada majanduslikku stressi, eriti kui on oht töö kaotada.
Töö tähendab sissetulekut, sotsiaalseid kontakte ja positsiooni. Kartus töökoha kaotuse pärast tekitab stressi. Kõrgema haridusega inimestel on kergem kohaneda ja hakkama saada.
Perekonnaelu on Eestis tihti tahaplaanile jäänud, see tundub eriti levinud olevat kõrgharidusega naiste hulgas, kus paljud on orienteeritud karjäärile.
Naised hädas emotsionaalse kurnatusega
Läbipõlemise all peetakse silmas kurnatust. Läbipõlenule on omane füüsiline väsimus, ka uneprobleemid, kontsentratsiooniraskused, emotsionaalne väsimus (inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et töövõime on langenud), sotsiaalne väsimus (läbipõlenu ei suuda rõõmustada, valdav on üksindustunne), hingeline väsimus (elutahe väheneb).
Kurnatussündroomiga on tegemist, kui füüsilised ja psüühilised sümptomid on kestnud vähemalt kaks nädalat ja energia ning vastupidavus on silmnähtavalt vähenenud. Läbipõlemist võivad kiirendada konfliktid tööl ja vähene sotsiaalne toetus. Naisi tabab läbipõlemine sagedamini kui mehi.
Naised kannatavad enam emotsionaalse kurnatuse all, naiste üldine töökoormus on meeste omast suurem. Unehäireid esineb naistel poole sagedamini kui meestel. Ebapiisav süvauni on üheks läbipõlemise peamiseks põhjuseks.
Läbipõlemine on kõrgema haridustasemega inimeste puhul levinum kui madalama haridustasemega inimestel. See võib olla tingitud sellest, et haritud inimestel on tööl suurem vastutus.
Inimesi, kes loovutavad vastutuse sündmuste toimumise või läbiviimise eest teistele, tugevamatele või siis saatusele, nende oht läbi põleda on üsna suur.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
