Reklaam on kui mitteisiklik informatsiooniedastus, mille eest on tavaliselt makstud, mis on veenva iseloomuga ja edastab teavet toodete, teenuste või ideede kohta, kasutades selleks kommunikatsioonikanalit. Et teadliku tarbijana eristada mõistlikku reklaami suvalisest pähemäärimisest tasub täpsemalt uurida reklaamide tagamaid.

Reklaami üheks esmaseks funktsiooniks eristada toodet või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaami eesmärgiks on ärgitada tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid.

Reklaamipsühholoogia on suhtlemis- ja mõjustamispsühholoogia rakendamine turustusprobleemide valdkonnas. Reklaamipsühholoogid uurivad inimkäitumist ja psüühika eripära eranditult reklaami vastuvõtu olukorras. Näiteks uuritakse, kui hästi inimene mäletab reklaami kuu aja pärast.

Will Rogers on irooniliselt öelnud, et reklaam on see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene ei vaja raha eest, mida tal hetkel pole.

On selge, et kaupa on sobilik reklaamida näiteks televiisorist ajal, mil kogu pere on teleri ees. Võimsalt hakkas reklaamipsühholoogia arenema koos muu meediaga pärast Teist maailmasõda. Psühhoanalüütilise suunitlusega reklaamipsühholoogid püüavad palju apelleerida seksuaalvajadusele.

Reklaami mõjumehhanism on järgmine: selle toote või teenusega seostub võimalus rahuldada mingit vajadust; kui ma tarbin seda toodet või teenust, siis ma rahuldan seda vajadust. Selline arutelu toimub tavaliselt alateadvuse tasandil. Suures osas on reklaamitootmine ikkagi katse-eksituse meetodil tegutsemine.

Kaua aega oli üheks kõige populaarsemaks meetodiks reklaami headuse üle otsustamisel selle subjektiivne meeldivus, ent see ei pruugi reklaami mõjuga kokku minna. Reklaami mõjul muudab oma eelistusi umbes 10% vaatajatest.

Reklaamispetsialistid viivad läbi eksperimente, et teada saada, kuidas reklaam töötab.
Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks, ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust ja soodsalt teha seda ning motiveerida ostmist.

Põhjused, miks reklaame toodetakse:

  • luuakse mainet oma firmale, teenustele ja toodetele;
  • näidatakse ennast soodsast valguses;
  • tutvustatakse uut firmat;
  • tagatakse läbimüük;
  • suurendatakse tellimusi;
  • säilitatakse olemasolevaid tarbijaid;
  • tutvustatakse uusi teenuseid ja tooteid;
  • sisenetakse uuele turule;
  • tõstetakse töölesoovijate kontingendi taset;
  • selgitatakse firma filosoofiat;
  • meelitatakse tagasi kaotatud kliente;
  • arendatakse toote või teenuse omaksvõttu.

Reklaamikampaaniale seatakse eesmärk, mille vastavust saaks hiljem kontrollida ja analüüsida. Reklaamimeetodid peavad olema kooskõlas firma filosoofiaga. Edukas reklaamistrateegia koosneb sihtauditooriumi määratlemisest ja selle omaduste arvestamist, kommunikatsioonikanalite otstarbekast valikust, reklaamteate õnnestunud ülesehitus.

Reklaami tellijate jaoks on oluline luua uusi ostumotiive. Esemed kannavad ka sotsiaalseid tunnuseid, viitavad sotsiaalsetele erinevustele ja eripäradele. Mootorjaht pole mitte üksnes sõiduvahend, vaid ese, mille abil võib inimene näidata ennast tugeva, jõuka, seiklushimulise, romantilise ja valitud seltskonda kuuluvana.

Millised on reklaami kuldreeglid?

  • Toota tuleb seda, mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa müüa seda, mida sa juhtumisi toodad!
  • Reklaam algab firma nimest!
  • Hea idee on kõige alus!
  • Iga reklaam peab välja tooma tootele ainuomase „ lubaduse“.
  • Selgus ja mõistetavus on reklaami suurimaid voorusi.
  • Reklaamteade peab olema omanäoline.
  • Reklaam olgu lühike, aga lööv!
  • Reklaam kujutagu endast lõpetatud tervikut!
  • Firma nimi peab muutuma tarbija püsimällu.
  • Reklaamis kujutatud peategelast ei tohi naeruvääristada!
  • Vältida reklaami kulumist!
  • Ära eksi kirjutatud ja kirjutamata „ viisakusreeglite“ vastu!
  • Ei tohi anda lubadusi, mida ei saa täita.

Sarnased artiklid