Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpus oli tööga hõivatud 58% rahvastikust, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Kasv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.

Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg sõnul on hõivemäär tõusnud nii beebibuumi ajal sündinud noorte tööturule tuleku kui pensioniealiste arvelt. „Hõivemäära tõusu taga on põhilisse töötegemise ikka jõudnud taasiseseisvumisaja beebibuumi ajal sündinud noored. Samuti, vaatamata rahvastiku vananemisele, on pensionist elatuvate inimeste osatähtsus vähenenud – seda on mõjutanud erinevad põhjused nagu pensioniea tõus, vanemaealiste parem tervis, tööandjate soosiv suhtumine vanemaealisesse tööjõudu aga ka tööjõupuudus, näiteks hariduse valdkonnas,“ märkis Trasberg ning lisas, et sealjuures töötab pensioniealistest kõige suurem osa just hariduse alal.

Värsked rahvaloenduse andmed näitavad, et võrreldes eelnevate loendustega on palga või töötasu osakaal peamise elatusallikana pidevalt suurenenud. Kui 2000. aastal oli palk peamiseks elatusallikaks 46%-l üle 15-aastastest inimestest ja 2011. aastal 48%-l, siis 2021. aastal juba 54%-l. Sarnases taktis on vähenenud teiste isikute ülalpidamisel olevate inimeste osakaal, mis 2000. aastal oli 15%, 2011. aastal 12% ning 2021. aastal 7%.

Pensioni osatähtsus peamise elatusallikana on viimase 10 aastaga vähenenud vaatamata sellele, et vanemaealiste inimeste hulk on suurenenud. Kui 2011. aastal elatus palgast või muust töötasust 5% 65-aastastest ja vanematest, siis 2021. aastal juba 10%.

Meeste seas on ettevõtjaid 6%, naiste seas vaid 3%

Kõiki 15-aastaseid ja vanemaid vaadates on hõivatute osatähtsus meeste seas 4 protsendipunkti võrra suurem (mehed 60%, naised 56%), kuid see on tingitud sellest, et naiste eluiga on kõrgem ehk naiste seas ongi rohkem pensioniealisi, kes enam tööd ei tee. Vanuses 15–64 on naiste seas rohkem hõivatuid (73%) kui meeste seas (68%), erinevus on kõige suurem 50–64-aastaste vanusegrupis (78% vs. 70%).

Rahvaloenduse tulemuste kohaselt on Eestis 642 391 tööga hõivatut. Enamus hõivatutest ehk 96% on oma põhitöökohal palgatöötajad, 4% on ettevõtjad. Võrreldes naistega on tööga hõivatud meeste seas rohkem ettevõtjaid, moodustades kokku 6% kõigist hõivatud meestest. Naistest on palgatöötajad 97% ning vaid 3% tegelevad peamiselt ettevõtlusega.

Eesti tööturgu ilmestab jätkuvalt ka sooline segregatsioon nii tegevus- kui ametialade lõikes. Meestest töötab primaarsektoris (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) 4,1%, naistest vaid 1,7%. Töötlevas sektoris töötab meestest 37,7% ning naistest 16%. Teenindavas sektoris töötab 58,2% meestest ning lausa 82,3% naistest.

Naiste osa töötajatest on kõige suurem sotsiaalhoolekandes (86%), hariduses (83%) ja tervishoius (75%). Mehi on ülekaalus ehituses (89%) ja mäetööstuses (85%). Maalistes piirkondades on erinevus meeste ja naiste tehtavate tööde vahel suurem kui linnalistes või väikelinnalistes piirkondades.

14% inimeste töökoht asub elukohast erinevas maakonnas

2021. aasta rahvaloenduse andmetel on 99,7% tööga hõivatud Eesti elanike põhitöökoht Eestis. Ainult 0,3% ehk 1651 inimest käib tööl välismaal, neist 75% on mehed ja 25% naised.

Eestis töötavatest inimestest 61,5% töötavad elukohaga samas kohalikus omavalitsuses, 24,5% aga elukohaga samas maakonnas, kuid erinevas KOV-is. Seega jääb 86% töökoht elukohaga sama maakonna piiridesse. Ülejäänud 14% liiguvad töö tegemiseks üle maakonna piiri, kui nad ei ole leidnud võimalust töötada kodust. Võrreldes meestega töötavad naised üldiselt kodule sagedamini lähemal – ainult 12% töökoht on elukohast erinevas maakonnas (meestel 17%).

Suurem osa töökohtadest asub suurtes linnades, peamiselt Tallinnas ja Tartus. Pealinnas töötab 43% kõigist hõivatutest (eelmise loenduse ajal 39%), kuid kolmandik Tallinnas töötavatest ei ela seal. Tallinnast väljaspool elavatest inimestest töötab Tallinnas lausa viiendik (21%). Tartus töötab 9,2% kõigist hõivatutest, kellest 57% ka elab Tartus. Ülejäänud 43% elab väljaspool Tartu linna piiri, kuid peamiselt siiski lähivaldades.

Ida-Viru ja Valga maakonnas on tööga hõivatud alla poole rahvastikust

Suurim on hõivatute osatähtsus oodatavalt Harju (62%) ja Tartu maakonnas (60%) ehk piirkondades, kus asub suurem osa töökohtadest ja õppuritest, kes valmistuvad tööturule suunduma. Kõige kõrgem on hõivemäär Tallinna ja Tartu lähivaldades, n-ö väikelinnalistes piirkondades, ulatudes 70%-ni. Kõige madalam hõivatute osakaal on Ida-Viru (48%) ja Valga maakonnas (50%) ning ka teistes maalistes piirkondades, kus rahvastik on vanem ja vene emakeelega rahvastiku osatähtsus suurem.

Rahvastiku majandusliku aktiivsuse, peamiste elatusallikate ning hõivatute ja töörände kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta