TTÜ materjalitehnika instituudi proffessor Renno Veinthal, kuidas Teie uurimisgrupp tunnelite ehitamises osaleb?

Meie eesmärgiks on välja töötada oluliselt pikema kasutusajaga tunnelipuurismisseadmete kuluvosad. Meie ülesandeks on suurendada kuluvosade kulumiskindlust muutes nende vahetamise vajaduse minimaalseks.

Tunnelite puurimisseadmetes on see väga tähtis, sest kuluvosade vahetamine on keeruline, kallis ja väga ohtlik.

Tuleb silmas pidada, et tunnelipuur on hiiglaslike mõõtmetega: puuri läbimõõt on kuni 12 meetrit, pikkus võib ulatud 100 meetrini ning puurimisseadme töötsoon kõrge rõhu all. Sellesse tsooni sisenemine on ohtlik mitmel põhjusel, sestap on väga oluline, et selle ohtliku töö teeks ära robot ja see toimuks võimalikult pikkade ajavahemike tagant.

Kas ja kuidas on Teie tööd võimalik kasutada lisaks tunnelitele ka muudes allmaa-töödes, näiteks metroode ehitamisel? Kuidas saaks Teie töö tulemusi rakendada Eestis?

Tulemusi plaanitaksegi kõige enam rakendada metroode rajamisel. Suurlinnad, millesse metrood rajatakse, on sageli jõgede ääres. Jõeorgude katendiks on tihti settekivimid, liiv ja savid. Liiva ja savikihid võivad vahelduda kõvemate kivimikihtidega.

Arendatavad tunnelipuurimisseadmed ongi pehme pinnase jaoks mõeldud ning need erinevad konstruktsioonilt oluliselt kaljupinnasesse tunnelite rajamise seadmetest. Pehmes pinnases rajatavates tunnelites moodustatakse tunneli seinu toestav betoonkoorik sama-aegselt tunnelipuurimisseadme edasiliikumisega.

Maapinnal paiknevaid tehisrajatisi ei tohi maapinna all toimuv puurimistöö aga mingilgi kombel mõjutada. Selles peitubki projekti väljakutse. Otsest rakendust meie tööle Eestis ei ole – meil ei plaanita veel metrood ehitada.

Ometi on mitmed loodavad lahendused kasutatavad ka meie allmaatöödel: suure tundlikkusega georadar, töökindlad robotsüsteemid, kulumiskindlad materjalid jne. Kuid kes teab – on ju kõneldud Eesti-Soome „torust“.

Millega tegelevad teised projektis osalejad?

Meie tegeleme tõepoolest ühe osaga kogu projektist. Üldeesmärgiks ongi tegevused tunneli kavandamisest ja ehitamisest kuni Euroopas juba olemasoleva laiaulatusliku tunnelite võrgustiku haldamiseni.

Radarsüsteemiga puuritava pinnase kiireks, pidevaks ja tõhusaks jälgimiseks tegelevad mitmed partnerid, sh. Itaaliast Ingegneria dei Sistemi S.p.A., Prantsusmaalt Université de Limoges – Département Ondes et Systèmes Associés, Delfti Tehnikaülikool Hollandist jmt.

Tunnelite puurimise tehnika hoolduse robotsüsteemidega, mis võimaldavad automatiseerida rutiinset, kuid ohtlikud tööd, tegelevad Saksa partnerid, täpsemalt Deutsche Forschungszentrum für Kunstliche Intelligenz – Robotics Innovation Centre uurimisrühm.

École polytechnique fédérale de Lausanne tegeleb uudse süsteemiga globaalsete riskide ennetamiseks tunnelite kavandamisel ja ehitamisel.

Süsteemidega, mis kujundavad ja kontrollivad tunneliehituse mõju ümbritsevatele hoonetele ja rajatistele, tegelevad Università degli Studi di Roma Tor Vergata ja Ecole Nationale des Travaux Publics de l’Etat.

Toimiva tunnelite hoolduse tugisüsteemi väljatöötamine on Société Nationale des Chemins de Fer Français (Prantsusmaa raudtee-operaator) ülesandeks. Projekti juhtpartneriks, ühtlasi teadusliku ja tehniliste küsimuste üldvastutavaks partneriks, on Prantsuse tunnelipuurimisseadmeid tootev ettevõte NFM Technologies.

---

„NeTTUNi uurimistulemused avaldavad tunneliehitusele väga suur mõju. Läbimurdelist progressi on võimalik rakendada tunnelehituses terves Euroopas“, märkis dr Thomas Camus, NFM Technologies uurimis- ja arendustöö direktor.

NeTTUN projekt kestab 4,5 aastat, selle koordinaator on Prantsusmaal rahvusvahelist uurimistööd tegev ning kõrgetasemelist insenerikoolitust pakkuv Ecole Centrale de Lyon.

NeTTUN ühendab omavahel tihedalt seotud alaprojekte, millel on tunneliehitusele suur mõju. Projektile pakub väljakutseid Rooma metroo C-liini ehitus, mis peaks valmima 2015. aastal. Metrooliini vahetus läheduses paiknevad Rooma mõningad vanimad ehitusmonumendid, sh Maxentuse basiilika, Victor Emmanuel II monument ja Aurelia müür.

Katsetuste ja arendustööga tegelevad ka Hispaania ettevõte OHL Guadalquiviri tunneli rajamisel ning Prantsusmaal Frejus’ tunnelit ehitav Razel-Fayat.