Teadlaste uurimistöö tulemusel selgus, et keskkonda ja elurikkust puudutavaid otsuseid tehakse suuresti ebapiisavate andmete põhjal. Kanada, Saksamaa, Iisraeli ja Eesti teadlaste koostöös avaldati maailma juhtivas ajakirjas Science uurimus, mille tarbeks koguti esinduslik globaalne andmestik elurikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse seoste uurimiseks rohumaadel.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 19. juuli 2015
- Putukas. Pildistas Pille Lipp, Bioneer.ee
Viimaste sajandite jooksul on inimene drastiliselt mõjutanud elurikkust planeedil Maa. Levinud arvamuse kohaselt sõltuvad elurikkusest oluliselt ökosüsteemide mitmesugused omadused, näiteks produktiivsus. Selliste seoste tundmine aitab mõista looduses toimuvat ning paremini korraldada looduse kaitset ja kasutamist.
„Huvitaval kombel selgub, et tegelikult on usaldusväärseid loodusest mõõdetud andmeid elurikkuse ja ökosüsteemide talituse seoste kohta maailmas küllalt vähe ning olulisi keskkonda ja elurikkust puudutavaid otsuseid tehakse kas ebapiisavate andmete või lihtsalt oletuste põhjal, või kasutatakse väga ligikaudseid mudelandmeid,“ tõdes Tartu ülikooli taimeökoloogia professor Martin Zobel.
Nii seadiski nelja ülikooli – Thompson Rivers ülikool Kanadas, Bayreuthi ülikool Saksamaal, Tel Avivi ülikool Iisraelis ja Tartu ülikool Eestis – teadlastest koosnev initsiatiivgrupp eesmärgiks koguda esinduslik globaalne andmestik elurikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse seoste uurimiseks rohumaadel. Selle nimel loodi vabatahtlik teadlaste võrgustik HerbDivNet, millega on seni liitunud 19 riigi uurijad. Võrgustikku juhib dr Lauchlan Fraser Kanadast.
Kogutud andmete analüüsimisel on nüüdseks astutud esimene pikk samm. Maailma juhtiva teadusajakirja Science käesoleva aasta 17. juuli numbris avaldati uurimus, kus näidatakse, et rohumaa taimeliikide elurikkuse maksimum esineb nö mõõduka produktiivsuse tingimustes.
„Ökosüsteemides, mis on kas väga väheproduktiivsed või silmapaistvalt produktiivsed, kasvab oluliselt vähem taimeliike. Leitud seos kehtib nii parasvöötmes kui troopikas ning peegeldab looduse põhilist seaduspärasust, mida tuleb arvestada kõikvõimalike mudelite ja prognooside koostamisel,“ sõnas uurimuse üks eestipoolne kaasautor Martin Zobel, lisades, et ehkki esimene lask tabas kohe nö kümnesse, loodab ta, et unikaalse materjali analüüsimise kõige huvitavamad tulemused on alles ees.
Uurimuse eestipoolseteks kaasautoriteks on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased Martin Zobel, Mari Moora ja Kadri Koorem. Nõu ja jõuga aitasid kaasa veel mitmed kolleegid.
Artikkel „Worldwide Evidence of a Unimodal Relationship Between Productivity and Plant Species Richness“ avaldati ajakirja Science 17. juuli 2015 numbris.
Loe põhjalikumalt ERR Novaatorist „Unikaalne uuring kaardistas ökosüsteemide ja elurikkuse seoseid“.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta