Äsjavalminud teadustööst selgub, et üliohustatud suur-konnakotkad on Ukraina sõja tõttu muutnud oma rändekäitumist ja see halvendab nende tulevikuväljavaateid. 

Rahvusvaheline teadlaste rühm on juba aastaid GPS-saatjate abil jälginud Ida-Euroopa märgaladel pesitsevate haruldaste suur-konnakotkaste liikumisi. Uuringus osalenud Eesti Maaülikooli kaasprofessori Ülo Väli sõnul on viimasel ajal tähelepanelikult jälgitud just läbi Ukraina rändavate lindude liikumist, sest nii nagu sõda mõjutab inimesi, ei pääse kannatustest tihtipeale ka teised liigid.

Äsja ajakirjas Current Biology avaldatud artiklis analüüsiti põhjalikult suur-konnakotkaste rännet läbi Ukraina 2022. aastal, kui lahingutegevus oli kõige ulatuslikum. Selgus, et kotkad hoidusid oma rännetel eemale aktiivsetest sõjakolletest. Nende rändeteed olid tavapärasest pikemad ja ränne kestis kauem. Kotkad lendasid ka aeglasemalt, kuid hoidusid peatuste tegemisest, mistõttu jäid taastamata nende energiavarud. Teadlased analüüsisid ka ilma mõju, kuid see ei seletanud täheldatud muutusi.

Väli sõnul lendab läbi Ukraina ka suur osa Eesti konnakotkastest. Ükski GPS-saatjaga jälgitavatest Eesti suur-konnakotkast ei ole viimastel aastatel Ukrainat läbinud, kuid lähedase liigi väike-konnakotka esindajad on sõjakeerisesse sattunud küll.

"Üks meie väike-konnakotkastest lendas 2022. aasta sügisel just Dnepri paremkalda vabastamise lahingute ajal üle Hersoni. Sattus teine just kõige ägedama lahingumöllu kuulsa Kahhovka tammi juurde, aga õnneks sai tulema," muheles professor.

Asi on siiski naljast kaugel. Teisenenud ränne põhjustab kotkastele suuremat energiakulu ja see võib kahjustada nende pesitsusedukust, mis omakorda kahandab nende ülemaailmselt ohustatud lindude tulevikuväljavaateid. Kardetavasti on suur-konnakotkad vaid üks näide paljudest, kuidas Ukraina sõda kahjustab ohustatud liikide asurkondi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta