Mineviku elu-olu tundmaõppimiseks oleks õpikute lugemisest hoopis vahvam rännata ajas tagasi ja ise vaadata, mida inimesed sõid, kuidas riietusid, kuidas vaba aega veedeti. Õpikutekst on nigel aseaine teatrielamusele või ammu kadunud pillide kõlale. Arheoloogiliste leidude ja säilinud kirjasõna vahendusel teame paljudest muusikainstrumentidest, mis lahkusid jäädavalt koos viimase meistriga; praeguseks muuseumide klaaskappidesse korrapäraselt paigutatud konserveeritud killud meenutavadki pigem hauasambaid, kui elusa muusika ilu, kirjutab Eesti Füüsika Portaal.
- Bioneeri uudised
- Erik Randla, fyysika.ee
- 31. august 2009
Tänuväärse ettevõtmisena on Itaalia teadlased asunud kadunud helisid taaselustama, kasutades selleks instrumentide füüsikalistel parameetritel põhinevaid mudeleid, mis jäljendavad pillide mängimisel toimuvaid füüsikalisi protsesse ja sünteesivad arvutuste tulemusena heli. ASTRA-nimelise projekti (Ancient instruments Sound/Timbre Reconstruction Application) raames loodavad mudelid kätkevad endas staatilisi parameetreid, mis kirjeldvad pilli mõõtmeid, materjale jne ja muutlikku osa, mis jäljendab mängija interaktsiooni instrumendiga, ning loomulikult füüsika võrrandeid. Arvutused on küllalt mahukad ja nende teostamiseks kasutatakse GILDA ja EUMed-Grid hajusarvutusvõrgustike võimalusi. Et kogu töö tulem ei jääks pelgalt akadeemiliseks, on kokku kutsutud ka orkester, mis kannab asjakohast nime The Lost Sounds Orchestra ja esitab taastatud helinäidiste abil terviklikke heliteoseid. Esimese mitmekeelse pillina äratati uuele elule harfi meenutav Kreeka päritolu epigoonion, millel mängitud Itaalia helilooja Domenico Scarlatti ühe sonaadi katket saab kuulata siit:
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
