Eesti esimeste teadlikult sotsiaalsete ettevõtetena arendatud organisatsioonide algusaastad on täis meeletut töörügamist, rõõmu kordasaadetud muutustest ja valusaid tagasilööke. Kuidas on läinud Uuskasutuskeskusel, Terve Eesti Sihtasutusel ja MTÜ-l Hingest, uurisid Urmo Kübar ja Janek Mäggi.

Kas siis selle maa sotsiaalne ettevõtlus (I osa)

Kas siis selle maa sotsiaalne ettevõtlus (II osa)

Start ärisektori tipust

Ka TESA algust saatsid skeptikute arvamused. Jah, idee on ilus, kuid kas te tõesti kujutate, et ettevõtted hakkavad seda ostma, küsisid nad. Kas töökohal täiskasvanutele seksist rääkimine on üldse sobilik? Kas ei tekita see HIVi suhtes rohkem hirme kui maandab? “See ehk ongi üks suuremaid muutusi, et praegu tunduvad need küsimused juba naljakad, aga toona muretsesime ka ise,” ütleb Riina Raudne.

Mis aitas? “Mul oli selleks ajaks kaks aastat HIVi-alast akadeemilist tausta, olin läbi viinud kaks suurt uuringut, pidanud sadu vestlusi ja teadsin, et see, mis mul öelda, ei ole igav, piinlik ega triviaalne.”

Esimesteks ennetuskoolituste tellijateks said Hansapank, piimatööstus Tere ning restoran Olde Hansa. Start ärisektori tipust oli teadlik valik, et saavutada tõsiseltvõetavust.

“Kui oleksime alustanud ettevõtetes, kelle töötaja profiil vastab rohkem HIVi müütidele, näiteks mõnest Narva firmast, olnuks meil keerulisem hiljem Hansapanka minna, et äkki tahate nüüd te ka proovida,” räägib Riina. Ka oma tootemarki ei loodud sarnaseks riskirühmadega töötavale MTÜ-le. “Tegime vastupidi – me oleme sotsiaalne ettevõte, kes töötab koos ärisektoriga viiruse leviku ennetamiseks.”

Liiati ei olnud töötajate koolitused, mille on läbinud 2500 inimest 13 firmas, TESA lõppeesmärgiks: idee oli muuta need ettevõtted liitlasteks ennetustöös. Nii ongi Hansapank pakkunud lisaks loengute tellimisele sadadele töötajatele neile ka tasuta testimisvõimaluse ja toetanud mitmeid ennetuskampaaniaid. Mullu novembris lõid viis tippettevõtet koalitsiooni HIVi vastu, millega nüüd on hakanud liituma juba järgmised.

Kuid see kõlab lihtsamalt kui tegelikkus. Alustava TESA esimeseks väljakutseks oli, kuidas veenda inimesi meeskonda tulema, kui polnud mingit kindlust, et asi tööle hakkab.

“Mulle tundus, et ma saan inimesi ainult palga eest, aga raha esialgu polnud – olin lihtsalt üks tüdruk hullu ideega,” ütleb Riina, kes valmistas ise TESAt ette toonase palgatöö kõrvalt. Suureks abiks said partnerfirmad, kes pakkusid oma teenuseid ja nõu tasuta. (Muide, ka Hingesti poisid kinnitavad, et neist, kellelt abi paluti, ei öelnud hea idee nimel peagu keegi ära.)

Läbipõlemise õppetund

Kuigi tiim suurenes aegamisi (ühe töötaja leidmiseks saatis Riina kuulutuse Columbia ülikooli listi), olid töökoormused siiski meeletud. Mõne kliendiga kestsid läbirääkimised pool aastat, kuid lõppesid tellimuseta. Loengutega tuli vahel alustada kell seitse hommikul või pärast tööd õhtul. Või siis sõita nende pidamiseks laupäeval Saaremaale.

“Juhtus, et rääkisin kolm nädalat vahetpidamata HIVist ja kui siis ühel nädalavahetusel paus tuli, oli esmaspäeval järsku endalgi raske aru saada, miks see teema üldse oluline on,” meenutab Riina, öeldes, et teab nüüd palju paremini, mida tähendab läbipõlemine.

Mullu sügisest õpib ta USAs Johns Hopkinsi ülikooli doktorantuuris ja jätkab TESA nõukogu liikmena, olles tegevjuhtimise üle andnud endisele AIESECi juhile Mairi Jüriskale.

Muutused, mis jäävad

Väsinud või välja vahetatud juhid, üks tegevuse peatanud ja üks pankroti lävel käinud organisatsioon. Ent ärgem kiirustagem järeldustega. “Meil ei ole veel ühtegi näidet, mille puhul saaks öelda, et see toimib ideaalselt,” ütleb Artur Taevere. “Aga on mitmeid positiivseid, hea energiaga projekte.”

Tõepoolest – faktid, et Eesti tippfirmadest on saanud HIVi ennetuse eestkõnelejad, et säästev tarbimine on muutunud veidrike elulaadist trendiks või et puuetega inimesed osalevad üha enam tööturul, kõnelevad enda eest.

Rääkimata muutustest konkreetsete inimeste jaoks. “Kui Rutt Merimetsa keskusest ütleb, et ta teeb nüüd tööd ja haigus ei tule enam meeldegi, on see kõige suurem tunnustus,” sõnab Hingesti Kaarel Roosa.

Ning on veel ühed, keda need sotsiaalsed ettevõtted on oluliselt muutnud – tegijad ise. “Hingest oli meie jaoks parim kool, mis üldse saab olla,” ütlevad poisid. “See tunnetus, mis sealt saime, muudab meid kogu eluks.” 

 Ettevõtja vaade

“Alati ei saa selgelt öelda, kus lõpeb heategevus ja algab sotsiaalne ettevõtlus, või millal see omakorda läheb üle “tavaliseks” ettevõtluseks,” ütleb OÜ Loodusjõud omanik ning Heateo SA nõukogu liige Priit Mikelsaar. “Võib öelda, et üldise ettevõtlikkuse arenguga on Eestis kaasas käinud ka sotsiaalse ettevõtluse areng.”

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink nõustub temaga. “Seda teemat ei saa üle push’ida. Sotsiaalse ettevõtluse alge on kodaniku hinges, sel tuleb lasta kasvada. Kui keskkond on soodne, tuleb ka väljund.”

Ta tunnistab rõõmuga, et siin on seos ühiskonna üldise arenguga. Järjest rohkem on inimesi, kes on esmased vajadused rahuldanud: kõht täis, riided seljas, kodu ehitatud, aktiivse vaba aja veetmiseks võimalused olemas. “Siis tärkab vajadus realiseerida end järgmistel tasanditel – tegeleda hinge harimisega, anda käsi abivajajatele, mõelda kaasa ühiskonnaelus. Huvitav on aga trend, et 30-40 aastaste põlvkonna kõrval on silmnähtavalt palju noori, kes seda “esimeste” vajaduste taset veel kätte pole saanud, küll aga tegutsevad aktiivselt juba teisel.”

“Sotsiaalse ettevõtlusega ei pea tegelema,” märgib GILD Bankersi partner Tarmo Jüristo ning lisab: “Ka ettevõtlusega üldse ei pea tegelema, aga paljud siiski teevad seda.”

Sotsiaalne ettevõtlus ei ole hobi või religioon, ütleb Jüristo. “See on lihtsalt teatud tüüpi ettevõtlus, kus omanikele väljamaksmise asemel reinvesteeritakse kasum kindlal moel. Samamoodi võiks küsida, kelle jaoks Eestis ettevõtlust kõige rohkem vaja on?” Mikelsaar sõnab, et samad tegurid, mis on olulised äriettevõtte toimimiseks, loevad sotsiaalsete ettevõtete puhul. “Iga hea ärimees ei pruugi isikuomadustelt ja sisemiselt motivatsioonilt olla alati hea juht MTÜ-le, kuid vajalikud baaskompetentsid on äri- ja sotsiaalsektori organisatsioonidel üsna sarnased.” Järelikult kehtivad ka õnnestumise kohta samad reeglid. “Nagu ei õnnestu kaugeltki kõik äriettevõtted, ei õnnestu ka kõik sotsiaal­sed ettevõtmised.”


Kas siis selle maa sotsiaalne ettevõtlus (I osa)

Kas siis selle maa sotsiaalne ettevõtlus (II osa)

Sarnased artiklid