Võitluses süsihappegaasi emissioonide vähendamise nimel on turbal oma osa nii pluss- kui miinuspoolel. Ühest küljest viib looduslikus seisundis märgaladel moodustuv turvas süsihappegaasi pidevalt ringlusest välja, teisest küljest aga vabaneb süsihappegaas avatud maardlatest turba lagunemisel väga kiiresti ja suurel hulgal, kirjutab loodusajakiri Uudistaja.

Suurbritannias on hinnatud, et ainuüksi aednike poolt kasutatava kasvuturba kaevandamine põhjustab aastas sama suure hulga kasvuhoonegaaside lendumist atmosfääri kui 300 000 autot ning toob saastemaksudena ühiskonnale üle 30 miljoni naela kahju, mis aga praegu turba müügihinnas ei väljendu.

Ühendkuningriigi valitsus on on seadnud eesmärgiks järgmise kahe aastakümne jooksul aianduses turba kasutamisest loobuda, kuid riigi looduskaitsjate arvates on sellest vähe. Kuningliku linnukaitseühingu (RSPB) eestvedamisel ärgitavad nad valitsust juba märtsis kehtestatava eelarvega turbatooted maksustama, nii et potipõllumehele sobilik keskmine kasvuturbakott hakkaks maksma umbes 1 naela võrra rohkem.

Plaanile on õla alla pannud ka mõned kohalikud kompostitootjad, kelle loodussõbralikud, aga kallimad tooted praegu turbaga konkureerida ei suuda. RSPB hinnangul vähendaks turbamaksu kehtestamine koormust kaevandamisaladele ning laekuvat tulu tuleks suunata märgalade taastamistöödesse.

Lõviosa Suurbritannias müüdavast aiaturbast kaevandatakse Iirimaal ja Baltimaades, nii et päris ükskõikseks ei tohiks sealsed arengud turbamüügi reguleerimises jätta ka meid.