Inflatsioon ja euribori tõus on kiirelt tõstnud majapidamiste ülalpidamiskulusid, mistõttu otsivad tarbijad uusi lahendusi, kuidas kulusid kokku hoida. Üheks võimaluseks on energiasalvesti. Eksperdid selgitavad, millisesse majapidamisse energiasalvesti sobib, millistel tingimustel saab seda paigaldada ning kuidas ettevõtmist finantseerida. 

„Energiasalvesti pole midagi muud kui suure võimsusega akupank, mis aitab vähendada koduseid elektrikulusid. Mõnedel juhtudel on võimalik saavutada 50-70% elektrikulu kokkuhoid sõltuvalt energia tarbimismustrist, salvesti suurusest, kodu energiatõhususest, päikeseenergia kasutamisest, elektri hinnavahemikest eri kellaaegadel kui ka tarbija harjumustest,“ sõnas energiasalvesteid maale toov Ampere+ tegevjuht Arkadi Beinenson. 

Ta tõi näite, et kui võtta näiteks 145m2 eramu ja paigaldada sellele 18 päikesepaneeli koos 20kWh energiasalvestiga, siis on tootlus aastas 7371 kWh. Võrdluseks, Eesti 4-liikmelise pere keskmine elektritarbimine aastas jääb vahemikku 7000-10 000 kWh.

Vali ise, millal kasutad energiat võrgust ja millal salvestist

Energiasalvesti tööpõhimõtte seisneb päeva jooksul üleliigselt toodetud energia salvestamises salvestisse, mille abil saab energiat kasutada siis, kui võrgust pakutava elektri hind on liiga kallis.

„Elektri hind kõigub päeva jooksul üsna palju ja tulevikus, kui energia tarbimine kasvab veelgi, käriseb ka hinnavahe suuremaks. Salvesti aitab energiat salvestada nii enda tarbimiseks kui ka võrku tagasimüümiseks, sealjuures aitab salvesti tootmist ja müümist ajatada. Seega saab tarbija ise valida, kas tarbib elektrit võrgust või lülitab sisse energiasalvesti ning millal on kõige kasulikum aeg energia tagasi võrku müüa,“ selgitas Beinenson. Ta lisas, et neil, kellel on ainult päikesepaneelid, sellist võimalust ei ole ehk kõik müüvad energiat võrku ühel ja samal ajal ning tihtilugu seda ka soodsamalt, kui energiasalvestiga võimalik. 

Ampere+ tegevjuht tõi välja, et energiasalvesti sobib nii eramajale kui ka korteriühistule üldelektri tagamisel. „Lisaks energia salvestamisele aitab salvesti tagada ka energiavarustuse elektrikatkestuste ajal. Salvestiga viiakse majapidamine automaatselt üle varutoitele ja nii pole karta, et elupind jääks kütteta, kortermaja liftiuksed suletuks või sügavkülmikusse paigutatud talvevaru üles sulaks. Kui Eesti saartel oleks igas majapidamises oma energiasalvesti, võiks pered tormihoiatusi kuuldes palju rahulikumalt hingata, sest elu ei sõltu nii palju sellest, mis elektrivõrgus toimub,“ kirjeldas Beinenson. Sarnaseid tagavarasüsteeme kasutatakse juba aastaid haiglates ja andmeladudes, kuid üha rohkem ka tööstuses ja eramajapidamistes. 

Beinenson lisas, et täpne kestvus, kui kaua majapidamine ainult energiasalvesti toitel hakkama saab, sõltub majapidamise tarbimisharjumustest. „Tavatarbimise juures on see üldiselt üks ööpäev, kuid nutikalt tarbides piisab mahust ka mitmeks päevaks. Sellisel juhul tuleks vältida suuri elektritarbijaid nagu elektrikeris,“ nentis Beinenson. Ta soovitas oma tarbimisjarjumused üle vaadata ka siis, kui salvestit ei soetata, sest ka sellega on kulutustel võimalik kokku hoida. 

Energiasalvestit saab paigaldada nii tuppa, tehnoruumi kui garaaži

Enda majapidamisse energiasalvestise valimisel tuleb võtta arvesse nii majapidamise suurust kui energia tarbimisharjumusi.

„Suuruselt saab energiasalvestit võrrelda tavasuuruses külmikuga, seega sõltub majapidamisest, kuhu see paigaldada. Üldjuhul valitakse selleks tehnoruum või garaaž, kuid samas oleme salvesti paigaldanud ka riidekappi,“ selgitas Ampere+ tegevjuht. Salvesti paigaldamiseks on vaja ainult ligipääsu energiasüsteemile ega vaja lisa installeerimist.

Ta nentis, et kui päikesepark on juba olemas, siis eraldi lube energiasalvesti paigaldamiseks ei ole tarvis, kuid kui luuakse uus täislahendus ehk päikesepaneelid ja energiasalvesti koos, tuleb päikesepaneelide paigaldamiseks teha kohalikule omavalitsusele teatis. 

Investeering energiatõhususse tõstab kinnisvara väärtust

Energiasalvesti paigaldamine on küllaltki kopsakas väljaminek, tarbija peaks arvestama vähemalt 13 000 eurose väljaminekuga. 

Inbanki Eesti äriüksuse juhi Valdeko Kübarsepa sõnul aitavad nii küttesüsteemide vahetamist kui päikesepaneelide ja energiasalvestite paigaldamist finantseerida turul olevad erinevad finantseerimislahendused, näiteks nii roheline laen kui järelmaks.

„Võttes arvesse üha kallinevaid majapidamiskulusid, on viimane aeg mõelda sellele, kuidas energiakulukad küttesüsteemid ökonoomsemate vastu vahetada või kuidas luua olemasolevale süsteemile lisavõimalusi, et kulusid optimeerida. Roheenergia laenu või järelmaksuga saab suure investeeringu jagada ka pikema ajaperioodi peale, tehes seeläbi uue lahenduse paigaldamise taskukohasemaks,“ lausus Kübarsepp.

Ta lisas, et sobiva finantseerimislahenduse valimisel tuleks arvesse võtta nii soetatava vara hinda kui ka tarbija maksevõimekust igakuiste kuumaksete tasumisel. 

Inbanki Eesti äriüksuse juht selgitas, et rohelised finantseerimisvõimalused on seotud investeeringuga kinnisvarasse ja kulude säästmisse, mitte lihtsalt tarbimisse, mistõttu pakutakse neid ka väga mõistliku intressimääraga. „Ka eesootavaks kütteperioodiks prognoositakse energiahindade tõusu, mistõttu võib pikas perspektiivis võit tänu roheenergiale olla suurem kui igakuisele kuumaksele kuluv summa ning makstava intressi teenib energia säästult igal juhul tagasi. Peale selle tõuseb ka kinnisvara väärtus, sest turul hinnatakse rohkem kodusid, millel on targad energialahendused. See on investeering tulevikuks,“ lisas Kübarsepp. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta