Erinevatel hinnangutel vajab rohepööre investeeringuid mahus 2-4% SKP-st aastas nii sellel kui järgmisel kümnendil. Arenguseire Keskus rõhutab aprilli alguses avaldatavas aastaraamatus, et keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuperiood on tarbijate jaoks valus ja vajab toimetulekut toetavaid meetmeid, kuid pikas perspektiivis on see majanduslikult kasumlik.

Arenguseire Keskus toob peagi ilmuvas aastaraamatus välja, et vajalike investeeringute motiveerimiseks ei pääse keskkonnakahjulike toodete ja teenuste hinnatõusust, kui eesmärgiks on kaotada nende ebaaus konkurentsieelis keskkonnasõbralike alternatiivide ees. Selle tagajärjel kerkib aga üldine hinnatase ja kannatab inimeste ostujõud.

„Üleminekuperiood on ühiskondlikult valus, kuna inimeste võimalused kaupu ja teenuseid tarbida kahanevad. Samas kümne-kahekümne aasta jooksul peaks investeeringute mahu suurendamine tooma lisaks paremale elukeskkonnale kaasa ka tootlikkuse suurenemise ja majanduskasvu kiirenemise,“ selgitas Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Rohepöörde käigus vajavad uuendamist majandustegevuses kasutatavad tehnoloogiad, seadmed, hooned ja energiasüsteem. Paljudel juhtudel tuleb neid asendada juba enne nende kasuliku eluea lõppu, tuues ettevõtetele kaasa lisakulusid ja tarbijaile hinnasurvet, juhib Arenguseire Keskus tähelepanu.

2023. aasta kevadel tehtud Eurobaromeetri küsitlusuuring tõi välja, et 76% Eesti elanikest peab kliimamuutust maailmas tõsiseks probleemiks ning 30% arvates tuleks keskkonna taluvuspiire arvestavale majandusele üleminekut kiirendada. Arenguseire Keskus toob aga aastaraamatus välja, et toimetulekuprobleemide kasv võib häälestada ühiskonda rohepöörde vastu ning  tuleb leida sobiv viis, kuidas rohepöördega kaasnev kulukoorem ühiskonnas õiglaselt ära jaotada.

„Kui keskkonnakahjulikud tooted ja teenused reguleeritakse kallimaks, tuleks teiselt poolt keskkonnasõbralikke muuta odavamaks. Seni on seda püütud teha toetusi jagades, sellisteks näideteks on renoveerimis- või küttesüsteemi vahetamise toetus ja elektriauto ostutoetus. Kuid kogemus näitab, et toetuste taotlemisega kaasnev asjaajamine ja omafinantseering on jõukohane eelkõige jõukamatele ning vaesemat elanikkonda ei pruugi need toetusmeetmed kuigivõrd aidata,“ tõi Danilov välja.

Arenguseire Keskus toob aastaraamatus välja, et enamasti on väiksema sissetulekuga leibkondadel siiski ka väiksem keskkonnajälg, kuid mitte kõigis kategooriates. Näiteks elukoha kütmisega seotud keskkonnajälg kipub olema suurem just väiksema sissetulekuga leibkondades, kel on vähem finantsjõudu küttesüsteemi renoveerimiseks. Ka maapiirkondade elanike keskkonnajälg on keskmiselt linlaste omast suurem – põhjuseks on taaskord elukoha küte ning vähesel määral ka liikuvusega seotud keskkonnakoormus.  Murekohaks aga on, et keskkonnajälje vähendamise võimalused on maapiirkondades piiratud, sest alternatiive olemasolevatele küttesüsteemidele ja liikumisviisidele on märksa vähem kui linnades.

“Praegu on käsil kliimaseaduse koostamine, mille käigus mõeldakse läbi, kuidas täpselt me soovitud eesmärkideni jõuame ning kui suur koormus langeb seejuures eri sektoritele ja ühiskonnagruppidele. Loodetavasti hinnatakse selle käigus nii rohepöörde majanduslikku kui ka sotsiaalset mõju ning otsustatakse, kuidas negatiivseid tagajärgi leevendada,“ avaldas Danilov lootust.

Arenguseire Keskus avaldab 2023. aastal uuritud majanduslikke ja ühiskondlikke trende käsitleva aastaraamatu aprilli alguses.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta