Eesti Pandipakend kogus kokku ja suunas taaskasutusse eelmisel aastal enam kui 250 miljonit ühekordse kasutusega pandimärgiga joogipakendit. See tähendab, et keskmiselt jõuab keskkonnateadlike inimeste abil kümnest Eestis müüdud pandipakendist üheksa ümbertöötlemisse.

2019. aastal suunas Eesti Pandipakend taaskasutusse veerand miljardit ühekordset pandipakendit. Pakendiseadusega on riik kehtestanud kohustuslikud minimaalsed taaskasutusmäärad, mille Eesti Pandipakend täitis kõikide pakendiliikide lõikes suuremas mahus: plastpakendid 87% (pakendiseadusest tulenev kohustuslik taaskasutusmäär on 85%); metallpakendid 88 % (kohustuslik taaskasutusmäär 50%); klaaspakend 87 % (kohustuslik taaskasutusmäär 85%).

„Laias laastus toovad eestimaalased kümnest ostetud pandipakendist üheksa kaupluste taaratagastuspunktidesse, kust meie need ümbertöötlemisse suunamiseks oma pakendite käitluskeskusesse transpordime. See on rohkem kui seadusega ette nähtud ja üks parematest tulemustest Euroopas. Lisaks alustasime eelmisel kevadel Prisma Peremarketiga nende taaraautomaatides üle Eesti ilma pandimärgita pakendite vastuvõttu selleks, et päästa välismaalt ostetud metallist ja plastist joogipakendid prügikasti viskamisest. Tegemist on samuti väärtusliku materjaliga, millest tehakse taaskasutamise käigus uusi tooteid loodusvarade kallale minemata,“ ütles Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba.

Kõige rohkem tagastati pandimärgiga pakendeid Harju maakonnas, mille 600 000 elanikku tõid taaratagastuspunktidesse 117 miljonit pudelit ja purki; elanike arvult suuruselt teises maakonnas – Tartumaal – tagastati 30 miljonit pakendit; Ida-Virumaal 18 miljonit ja Pärnumaal 17 miljonit.

Taaskasutusse suunatud pakenditest enam kui 150 000 koguti kokku erinevatelt suvistelt üritustelt, s.h. näiteks Laulu- ja tantsupeolt ja Viljandi Pärimusmuusika festivalilt. Viimase 15. aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi kaudu kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 4 miljardi ühekordse ja korduskasutatava pandipakendi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta