2009. aastal kogus Eesti Pandipakend  ja suunas taaskasutusse 109 miljonit plast- ja 16 miljonit klaaspudelit ning 63 miljonit alumiiniumpurki – kokku 188 miljonit pandipakendit.

Materjaliliigiti koguti möödunud aastal joogipakendeid kokku rohkem, kui kehtiv pakendiseadus kohustas. Aasta jooksul müüki pandud klaaspudelitest võeti tagasi 85 protsenti (pakendiaktsiisi seadusest tulenev kohustuslik määr on 75 protsenti), plastikpudelitest 89 protsenti (kohustuslik on 75 protsenti) ja alumiiniumpurkidest 55 protsenti (kohustuslik on 40 protsenti).

Euroopa Liidu direktiive arvestava Eestis kohalduva pakendiaktsiisiseaduse kohaselt tõusevad pakendijäätmete taaskasutamise määrad alates 2012. aasta 1. jaanuarist klaas- ja plastpakendi puhul seniselt 75 protsendilt 85 protsendile. Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist metallpakendi vastavad taaskasutusmäärad juba tõusid seniselt 40 protsendilt 50 protsendile.

OÜ Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Peeter Raali sõnul ollakse kõrgemateks piirmääradeks valmis ja juba täna kogutakse tarbijatelt kokku rohkem joogipakendeid, kui pakendiaktsiisiseaduses kehtestatud ja kahe aasta pärast kehtima hakkavad uued miinimummäärad seda nõuavad.

Harjumaal, Jõelähtmel tegutsev OÜ Eesti Pandipakend andis 2009. aastal tööd 60 inimesele. Eesti Pandipakendiga on liitunud 140 tootjat ja importööri ning ligi 1200 tagastuskohta, millest 470 võtab pandipakendeid vastu taaraautomaadiga. Eesti Pandipakendi pakendiregistris on registreeritud 4000 tootepakendit.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal tootjate ja importööride ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud pakendi taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta