1. jaanuarist 2018 hakkas kehtima uus töövaidluse lahendamise seadus, millega muutub töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis paindlikumaks.

Seadusega võimaldatakse senise suulise istungi kõrval ka kirjalikku töövaidluste menetlust ja kompromissi kinnitamist. Lisaks antakse töövaidluse osapooltele võimalus läbida töövaidluskomisjoni juhataja vahendusel lepitusmenetlus ning pöörduda töövaidluskomisjoni ka kollektiivlepingu täitmisest tuleneva töövaidlusega.

Paindlik ning osapoolte leppimist ja kompromissi soosiv töövaidluste lahendamine aitab töötajatel ja tööandjatel jõuda kergemini mõlemat poolt rahuldava tulemuseni.

Seaduse jõustumisega kadus 2009. aastast kehtiv rahalise nõude piirmäär 10 000 eurot ning töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ka rahaliselt suurema nõudega.

Töötajatel ja tööandjatel on edaspidi suurem võimalus otsustada, millise piirkonna töövaidluskomisjonile töövaidlusavaldus esitatakse. Töötaja saab töövaidluse lahendamise kohta valida näiteks oma elukoha, töötamise koha või tööandja elu- või asukoha järgi. Selge erandina nähakse uues seaduses, et töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi.

Töövaidluskomisjonid kuuluvad ka edaspidi tööinspektsiooni juurde.

Lisaks sellele, et töövaidluskomisjoni juhatajale hakkavad kehtima karmimad kvalifikatsiooninõuded, hakatakse tulevikus kord kolme aasta jooksul hindama nende ametikohale sobivust. Nõuded kehtestati ka kaasistujale, kelle osalus komisjoni töös on tulevikus mõnevõrra väiksem, sest juhatajate ainupädevus laieneb. 

Aasta alguses asuvad ametisse ka uued töövaidluskomisjoni juhatajad. Uue töövaidluse lahendamise seaduse menetlusnormide rakendamisele üleminek võib esialgu kaasa tuua tavapärasest veidi pikemaid menetlusaegu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta