Uuringufirma Norstat küsitlusest selgub, et 92% Eesti elanikest peavad Eesti metsade majandamist oluliseks. Toetus metsade majandamisele on väga kõrge kõikides vanuserühmades, kuid eriti silmatorkav vanemaealiste hulgas, kus küündib 96%-ni.

„Metsa- ja puidusektor on aidanud koroonapandeemia vältel Eesti majandusel vee peal püsida ning säilitada tuhandeid töökohti Eesti maapiirkondades. Statistikaameti andmetel oli puidutöötlemine üks kolmest töötleva tööstuse tegevusalast, kus toodangu maht möödunud aastal kasvas. Ühtlasi eksporditi Eestist puitu ja puidupõhiseid tooteid mullu 2,3 miljardi euro väärtuses, mis ületas impordimahtu 1,5 miljardi euro võrra. Sellega oli sektor 2020. aastal Eesti suurim väliskaubanduse tasakaalustaja,“ ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

Metsa- ja puidusektorit peavad Eesti majandusele oluliseks valdkonnaks ka Eesti inimesed. Küsitluse põhjal on sellisel arvamusel 89% kohalikest elanikest. „Eestis on vähe valdkondi, millega on seotud 60 000 tööealist ja mis suudavad luua võrdväärset lisandväärtust töötaja kohta,“ ütles Välja. Ta märkis, et kohalikust puidust valmistatud majad, mööbel ja mitmed teised tooted on enda kõrge kvaliteedi poolest tuntud rahvusvaheliselt ning trend viitab nõudluse kasvu suurenemisele.

„Pikenevad põuaperioodid ja üleujutused on üksnes mõned näited tagajärgedest, mis on globaalsete kliimamuutustega kaanenud ning mõjutavad sadu miljoneid inimesi üle maailma. Puud seovad kasvades süsinikku ja talletavad endasse süsihappegaasi, mis on tänaste inimtekkeliste kliimamuutuste peamine põhjustaja. Vastutustundlikud ettevõtted otsivad aktiivselt võimalusi, kuidas asendada fossiilsed materjalid keskkonnasõbralikemate alternatiividega ja puit pakub selleks häid võimalusi,“ sõnas Välja.

Eestis on metsa- ja puidusektoriga otseselt või kaudselt seotud iga kümnes töökoht. Tõenäoliselt on igas tutvusringkonnas vähemalt üks inimene, kellele mets toob leiva lauale. „Metsa- ja puidusektor loob töökohti laiale ringile majandusharudele. Eestis on ligi 30 000 inimest, kes on hõivatud metsamajanduse, puidu töötlemise või mööblitootmisega. Ometi vajab sektor ka autojuhte, kes palgid metsast välja transpordivad või IT-spetsialiste, kes arendavad tööstustes paiknevate kõrgtehnoloogiliste masinate tarkvara,“ tõi Välja üksnes mõned näited. Ta lisas, et metsa- ja puidusektoriga seotud töökohad on koroonakriisi vältel valdavalt säilinud. Mitmete ettevõtete tööjõuvajadus on viimasel aastal koguni kasvanud. „Sektor on suutnud säilitada laiapõhjalise rahvusvahelise kliendibaasi ja sellest tulenevalt ekspordivõimekuse. Tänu kiirele kohanemisele on üle Eesti, kuid peamiselt maapiirkondades, alles jäänud paljud töökohad,“ sõnas Välja.

Eesti territooriumist on metsaga kaetud üle poole. Eesti metsadest 25% on kaitse all ja 14% range kaitse all. Ernst & Young Baltic AS 2020. aastal avaldatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et metsa- ja puidusektor loob aastas kogulisandväärtust hinnanguliselt 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ligi 15% riigis loodavast lisandväärtusest. Samuti on metsa- ja puidusektor üks suurimaid tööandjaid maapiirkondades. Eestis on ligi 100 000 erametsaomanikku ja metsandusega seotud töötajate arv Eestis küünib 60 000 inimeseni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta