Elektriautode arvu kiire kasvu taustal on tekkinud küsimus, kas elektriautodele üleminek eeldab, et iga eramu ja korterelamu juurde on vaja luua elektrisõiduki laadimisvõimekus. Viimatised uuringud näitavad, et tarbijate jaoks on olulisem laadimise kiirus, seega peaks laadimistaristu arendamisel keskenduma just kiirete ja mugavate laadimisvõimaluste loomisele.

Circle K Baltikumi e-mobiilsuse valdkonnajuht Teedo Melts leiab, et elektriautode arvukuse tõusuga on tekkinud omamoodi buum laadida elektriautot igal pool ja igal ajahetkel. “Ühest küljest oleks tore, kui kortermajades elavatel inimestel on võimalus panna oma elektriauto öösel laadima. Teiselt poolt tekib küsimus, kas see on ikka nii oluline, et kõikide elumajade juurde oleks loodud laadmisvõimalus – täna ei ole ju igaühel kodus diisli- või bensiinitankurit. 

Korterelamute juurde laadimispunktide paigaldamisel on omajagu takistusi

Seda, et iga kortermaja juurde hakatakse paigaldama laadimisjaamu, Melts ei usu. See nõuab korteriühistute üksmeelset otsust ning ilmselt saab konsensuse leidmine olema keeruline. Ka kohustuslikus korras laadimisjaamade paigaldamine ei ole tema sõnul mõistlik, kuna igasugune nö sunniviisiline tegevus tekitab inimestes vastumeelsust ja pahameelt.

“See, et uute arenduste puhul koheselt ka laadimisvõimalustele mõeldakse, on arusaadav, ent vanade kortermajade jaoks on tegu liialt suure investeeringuga,” nentis e-mobiilsuse valdkonnajuht.

Sama mõtet toetab ka aasta alguses avaldatud McKinsey raport, kus toodi välja  analüütikute hinnang, et kodulaadimise osakaal kukub aastaks 2030 seniselt 50%-lt 35% peale. Raportis viidatakse, et lisaks keerulisele juriidilise asjaajamisele ja suurele investeeringule, võib korterelamute juurde laadimistaristu arendamisel takistuseks saada see, et paljude korrusmajade juures ei ole sobivat kinnist territooriumi.

“Sama probleemi ees oleme Eestis, kus näiteks Tallinnas Lasna- ja Mustamäe ning Tartus Annelinna majade juures ei ole kindlalt suletud territooriumi, et laadijale ligipääs oleks tagatud vaid konkreetse kortermaja elanikele ning kõrvalistel isikutel juurdepääsu ei oleks.

Lisaks eelmainitule tuleb elektriauto laadijaid paigaldades arvestada, kas elamu elektrisüsteemis on selleks piisav varu. “Uusi maju projekteerides arvestatakse juba eos laadimiskoha valmidusega ning planeeritakse selleks piisavalt võimsust. Vanade majade puhul ei ole aga sellise varuga arvestatud. Tavapärases majapidamises ei ole teist nii suurt elektritarbijat kui elektriauto. Seega, kui elektrisüsteemis sellega arvestatud ei ole, võib laadimine muutuda ohtlikuks ja lõppeda õnnetult nii auto, elumaja kui ka inimeste endi jaoks,” selgitas Melts. Ta lisas, et vanade majade elektrisüsteemi ümberehitamine oleks ebamõistlikult suur kulu ning suurte majade elanike seas on ka neid, kes autot ei oma ning seetõttu pole neil ka huvi sellist lisakohustust võtta.

Tarbijate ootus on mugavus

McKinsey raportis esitleti ka praeguste ja potentsiaalsete elektriauto omanike seas läbi viidud tarbijauuringu tulemusi. Uuringust selgus, et tarbijad soovivad, et elektrisõiduki laadimine oleks sama mugav, nagu hetkel on sisepõlemismootoriga auto tankimine. Koguni  42% vastanutest pidasid avalike laadijate juures olulisemaks just laadimise kiirust. Senise kogemuse põhjal prognoositakse, et on-the-go ehk teel olles tanklates laadimise osakaal tõuseb 2030. aastaks seniselt 15%-lt 25%-le.

“Näeme ka Eesti senisest kogemusest, et inimeste ootus on, et auto laadimine ei nõuaks võrreldes praeguse kütuse tankimsega lisaenergiat ja ajakulu. Elektriautode arvu kasvu ja mudelite arenguga on muutumas ka laadimispraktika. Üha enam hinnatakse koduse laadimisvõimekuse kõrval võimalust ka teel olles kiirelt oma autot laadida. Seepärast olemegi Circle K-s seadnud strateegilise eesmärgi paigaldada teenindusjaamadesse vaid ülikiireid 350kW laadijaid, mis võimaldavad olenevalt elektriauto mudelist ligi 10 minutiga saada lisasärtsu umbeks sajaks lisakilomeetriks,” rääkis Melts.

Elektriautode ülemineku soodustamiseks on Meltsi sõnul lisaks kiirlaadimise võimaluste tekitamisele olulisel kohal ka avalike laadimiskohtade rajamine ostukeskuste, meelelahutuskeskuste ja ärimajade juurde. Ta nentis, et elektriautode arvu kasvuga muutuvad ka autoomanike harjumused – “tankimiseks” kasutatakse hetki, mil auto omanik ostleb, külastab teatrit, kino, treeningsaali või töötab kontoris. Tema sõnul võiks ka Eestis laadimisvõrgustikku arendades veelgi rohkem tähelepanu pöörata sellistele “jooksvatele” laadimisvõimalustele – seeläbi väheneks ka vajadus iga kodu juurde laadimisvõimaluste loomiseks.

Kokkuvõttes leidis Melts, et Eestis on hetkel laadimistaristu olukord pigem hea: “Elektriautode arv on viimastel aastatel olnud suures kasvus ning kui veel eelmise aasta alguses võis tunduda, et laadimistaristu arendamine ei suuda kasvuga sammu pidada, siis viimase kahe kvartali jooksul on Eestisse lisandunud 376 avalikku ja 56 piiratud ligipääsuga laadimiskohta. Hetkel laadijate juures järjekordi ei ole, seega ei ole meil ka laadimiskohtade defitsiiti.”

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta