Varasemate aastatega võrreldes on märgatavalt kasvanud nende Eesti inimeste hulk, kes peavad kütusekulu uue auto puhul väga oluliseks. Enam pööravad sellele tähelepanud naised. Samas pole CO2 emissiooni suhtumine kummalisel kombel paari aasta jooksul praktiliselt muutunud, selgus Volkswageni tellitud ja Emori teostatud CarBrandHealth uuringust.

Uuringu järgi pidas 2020. aastal uue auto ostmise puhul kütusekulu kõige olulisemaks või väga oluliseks 62% küsitletutest, mis võrreldes 2018. aastaga on tõusnud 12%. „Oluline on ehk ära märkida ka see, et kui varasematel aastatel oli alati mingigi protsent inimesi, kes ei pidanud kütusekulu mitte üldse tähtsaks, siis esimest korda ei tuvastanud uuring ühtegi sellist inimest, kes oleks nii vastanud,“ selgitas Moller Auto Mustamäe tegevjuht Raido Lembit.

„Profiilide osas pööravad jätkuvalt kütusekulule enam tähelepanu naised, kõrgema haridustasemega vastajad ning tippspetsialistid. Lisaks ka need, kes valiksid gaasiauto. Kõige vähem huvituvad CO2 näitudest diislikütuse eelistajaid,“ lisas Lembit.

„Kõige huvitavam tulemus uuringust on aga ehk hoopis see, et kummalisel kombel on CO2 emissiooni suuruse olulisus uue auto puhul eelmise uuringuga (2018) püsinud praktiliselt muutumatu,“ märkis Lembit. Süsinikgaaside emissioonide kogust pidas uue auto puhul kõige olulisemaks või väga oluliseks 22% vastanutest. Üldsegi mitte tähtsaks või pigem ebatähtsaks pidas seda kokku 37% eestlastest.

Selline tulemus on kummaline arvestades just seda, kui palju on keskkonnasäästlikkuse teema ühiskonnas aktuaalsem. Samuti on vahepeal oluliselt populaarsemaks saanud elektri- ja hübriidautode eelistamine. Sama uuringu järgi eelistaks kütuseliigina oma järgmisel autol näha elektrit 5% Eesti inimestest ning hübriidmootorit 32%.

Møller Auto Ülemiste müügijuht Jaanus Meenov lausus, et automüüjana on isegi üllatav näha, kui informeeritud on Eesti inimesed elektriautode teemadel. „Suur osa, kes proovisõitu tegema tulevad, on omale selgeks teinud elektriautode laadimisvõrgu infra ning teavad väga täpselt, kus kiirlaadijad on ja kus ei ole,“ kirjeldas Meenov. „Samas pole elevus veel müüginumbritesse jõudnud ja hetk, mil elektriautod olulise mahu meie müügist moodustavad, on veel kusagil tulevikus. Küllap jõuab see aga kiiremini kätte, kui me arvata oskame.“

Meenov lisas, et suurt huvi elektriautode vastu on tõstnud näiteks ka hiljuti välja tulnud elektriline Volkswagen ID.4 ja seda ilmselt seepärast, et tegu on linnamaasturiga. "Eesti inimene on ju linnamaasturite usku ning esimene täiselektriline linnamaastur on pannud inimesed tõsiselt mõtlema elektriauto soetamise peale,“ selgitas ta.

CarBrandHealth on 2005. aastast Kantar Emori teostatav ja Volkswageni poolt tellitud Baltikumi-ülene uuring.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta