Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab igapäevaselt tarbida minimaalselt viis portsjoni ehk 400 grammi puu- ja köögivilju päevas. Ida- ja Põhja-Euroopas süüakse keskmiselt 2,4 portsjonit puu- ja köögivilju päevas, millest valdav osa kuulub sibul- ja viliköögiviljadele, puuviljadest melonilistele, tsitrusviljadele ja õunalistele. Kõige rikkama menüüga on Aasia ja Vahemeremaade elanikud, süües keskmiselt 2,7-2,8 portsjonit puu- ja köögivilju päevas.

Puu- ja köögiviljades sisalduvad fütotoitained tugevdavad organismi ja toetavad tervet immuunreaktsiooni. Fütotoitainete toimet organismile seostatakse peamiselt vähivastase ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega. Epidemioloogilised uuringud tõestavad, et inimestel, kes tarbivad enam puu- ja köögivilju, on väiksem risk vähi ja südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks.

Head fütotoitainete allikad on näiteks lehtköögiviljad, spinat, tomat, paprika, porgand, arbuus, tsitrusviljad, mango, papaia, punased viinamarjad, kapsas, õun, melon, pirn ja sojaoad.

Toitumisuuring “Fütotoitainete globaalne aruanne” avaldati tänavu augustikuus ka teadusväljaandes “British Journal of Nutrition”. Uuring viidi läbi kõigis maailma regioonides ning valimisse kuulusid üle 18-aastased elanikud. Analüüsiti ka fütotoitainete piirkondlikku kättesaadavust ning nende mitmekesisust igapäevamenüüs.   

Nutrilite’i Terviseinstituut (Nutrilite Health Institute) on juhtivaid toitumisalaseid uuringukeskusi Ameerika Ühendriikides, mille missioon on pakkuda toitumisalast teavet taimse päritolu toiduainete osas.