Tallinnas tehti 2025. aasta sügisel esmakordselt suuremahuline uuring, mille käigus hinnati 53 allika veekvaliteeti ja seisukorda üle linna. Uuring näitab, et enamiku Tallinna allikate vesi vastab loodusliku vee kvaliteedile, kuid enne tarvitamist on soovitatav alati vett keeta.

"Allikad on väärtuslik ressurss nii linnas liikumisel kui ka kriisiolukordades joogiveevaru täiendava andjana. Tõenäoliselt ei juhtu selgeveelise allikavee joomisel midagi halba, kuid kindluse mõttes tuleks vesi enne tarvitamist siiski läbi keeta. Allikate hea seisundi hoidmisel on oluline roll meil kõigil: hoiame nende ümbruse puhtana ja väldime pinnase reostumist. Linn plaanib tulevikus allikad paremini märgistada, et nende asukohad oleksid selgesti nähtavad ja ümbrus paremini hoitud,” lausus Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Uuringu eesmärk oli saada esmakordne ülevaade üle linna paiknevate allikate seisundist. Tallinnas on teada üle 120 allika, mis on valdavalt seotud Pääsküla raba või linna läbiva Põhja-Eesti klindiga. Arvukamalt on allikad koondunud enam kui kümnesse piirkonda, näiteks Pääsküla raba servadesse (ligi 50), Rõõmuallikate piirkonda Nõmmel (üle 30) ja Lepistiku parki (üle 20). Uuringusse valiti allikaid igast allikarühmast, sh ka Lasnamäe paekalda eest, Astangult ja Pirita jõeoru maastikukaitsealalt.

Uuring näitas, et allikate keemilised näitajad varieeruvad suurel määral.

„Tulemustest ilmnes, et Eesti põhjaveele iseloomulikult ületatakse ka Tallinna allikates kõige sagedamini raua ja mangaani piirnorme. Huvitav on see, et suur varieeruvus võib esineda isegi samas allikagrupis, mis ilmselt viitab sellele, et vesi pärineb erinevatest põhjaveekihtidest,“ selgitas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustal.

Uuringu üks eesmärkidest oli saada infot mikrobioloogilise reostuse kohta, mida näitavad veeproovis kolibakterid.

„Kõik proovid sisaldasid ootuspäraselt kolilaadseid baktereid, kuna veeproove oli võimalik võtta ainult allikate ümber tekkinud allikatoitelisest veekogust, kus on aga väljakujunenud mikrobioloogiline kooslus. Kolilaadsed bakterid ei viita reoveele, küll aga viitab sellele alati suurem kogus E. coli bakterit, mida leiti kahest allikast Nõmmel ja Kadriorus. Koostöös Tallinna Veega oleme asunud selle põhjuseid välja selgitama,“ lisas Uustal.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet võtab suurema tähelepanu alla lokaalsete reoveemahutite seisukorra Nõmmel ning toetab heakorratalgute korraldamist allikate ümbruse puhastamiseks üle linna.

Uuringu tegi Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel OÜ Inseneribüroo STEIGER, uuring on leitav veebilehelt.

Rohkem infot Tallinna ja Eesti allikate kohta leiab ka veebilehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta