Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusel (SEI Tallinn) valmis ÜRO Keskkonnaprogrammi tellimusel uus hindamismetoodika, mille abil saavad riigid ise hinnata sisu poolest seotud konventsioonide rakendamise tõhusust. Esimene uue metoodika järgi tehtud pilootuuring viidi läbi Eestis, aprillis peaks valmima hinnang ka Tansaanias.

Metoodikat katsetati nelja looduskaitsekonventsiooni näitel, milleks olid bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Ramsari, Washingtoni ja Bonni konventsioonid.        

„Hindamise kohaselt on rahvusvaheliste looduskaitsekonventsioonide rakendamine Eestis võrdlemisi heal järjel“, ütles hindamist juhtinud SEI Tallinna programmijuht Kaja Peterson.  „Eestis juhitakse looduskaitset  seda tervikuna vaadates, olgugi et nelja konventsiooni eesmärgid ja nende saavutamiseks  vajalikud meetmed on eripalgelised.“

Konventsioonide rakendamist hinnati 15 kategoorias, alates õiguslikust vastavusest, kaitsekorraldusest ja seirest kuni liikide ja elupaikade seisundi, keskkonnakasu ja sotsiaal-majandusliku kasuni.

Hindamine toimus skaalal: väga hea, keskmine ja nõrk. Tulemuste põhjal anti üldine hinnang konventsioonide eesmärkide saavutamise ja tegevuste elluviimise tõhususele. Viieteistkümnest kategooriast neljateistkümmet pidasid eksperdid keskmiselt rakendatuks, ühte kategooriat – rahvusvahelist koostööd – väga heaks. Eestil on pikad looduskaitsetraditsioonid ning pikka aega on Eesti teinud koostööd Soome, Läti, Taani ja Rootsi kolleegidega.

„Hea on ka see, et valitsus on valinud looduskaitsekonventsioonide täitmiseks lähenemise, kus riiklikul tasandil vastutab looduskaitsepoliitika  väljatöötamise ja rakendamise eest väike arv ametkondi,“ märkis Kaja Peterson. Samas oli probleemne  hinnata näiteks finantside piisavust, kuna keskkonnaministeeriumi eelarves ei eristata konventsioonide rakendamise kulu, välja arvatud  liikmemaksud, muudest looduskaitsekuludest.

Kaitsekorralduskavade ja liigi tegevuskavade koostamine, elustiku seire ja järelevalve on need valdkonnad, kus keskkonnaministeerium saab looduskaitsekonventsioonide rakendamist veel tõhustada. Eesti-poolset ratifitseerimist ootavad ka Nagoya protokoll ja Nagoya – Kuala Lumpuri protokoll.

Tansaania ja Eesti ühisraport valmib aprilli lõpuks.  Tansaanias viivad hindamise läbi Stockholmi Keskkonnainstituudi Aafrika keskuse teadlased.

Eesti hindamisraportiga saab tutvuda siinsel aadressil.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta