Uue aasta alguses on inimestel kombeks lubadusi anda – hakkan sporti tegema, võtan kaalust alla jne. Üks uusaastalubadustest võiks aga olla seotud oma rahaasjade luubi alla võtmisega. 

Mõtle, mida sa sooviksid sel aastal rahalises mõttes saavutada ning sõnasta see konkreetse eesmärgina. Näiteks: tahan teada, kui palju ja millele ma tegelikult kulutan, sest eelmiste aastate kogemus näitas, et raha kadus sõrmede vahelt kiiresti. Selle eesmärgini jõudmisel võib aidata eelarve koostamine – kui sissetulekud ja väljaminekud üles kirjutad, näed, millele ja kui ja palju raha läheb ning kas leidub ka kulutusi, milleta saaks hakkama.

Suurendan sissetulekut. Võib-olla on sinu eesmärk tänavu oma sissetulekut suurendada. Mõtle läbi, kuidas seda saavutada: kas sul on võimalik lisatööd teha või peaksid hoopis töökohta vahetama? Võib-olla tuleb algatuseks hoopis õppima minna, et uuel erialal mõne aja pärast tööd leida?

Vähendan oma kulutusi. Kulude kokkutõmbamisest võib samuti saada eraldi eesmärk. Lisaks oma tarbimisharjumustele kriitilise pilgu heitmisele vaata üle oma teenustelepingud, alustades telefonioperaatorist ja lõpetades panga- ja kindlustuslepingutega. Vahel oleme harjumusest jäänud oma kauaaegse teenusepakkuja kliendiks, kuigi mõne teise juurest saaks samadel tingimustel hoopis soodsamat teenust. Võib ka juhtuda, et vahepeal on su vajadused muutunud ja mõnda teenust sa enam ei vajagi.

Pangalepingud tasub kindlasti üle vaadata – võib-olla kasutad mõnda mugavusteenust, mis pole hädavajalik – näiteks tasuline SMS-teavitus, kui su kontole raha laekub. Võib-olla on sul konto ja pangakaart kolmes pangas ning kõigile kolmele tuleb maksta igakuist kaardi hooldustasu? Kui sul on krediitkaart, vaata selle intress ja muud tingimused üle: äkki leidub mõni soodsamate tingimustega krediitkaart või ei vaja sa seda üldse?

Alustan säästmist. Üks eesmärkidest võib olla ka mõne suurema väljamineku jaoks raha kogumisega alustamine – olgu selleks siis puhkusereis, õpingute eest maksmine või kodutehnika uuendamine. Kuigi soovitatakse säästa vähemalt 5–10% oma igakuisest netosissetulekust, polegi ehk säästmise alustamisel niivõrd oluline, kui palju sa kõrvale paned – peaasi on regulaarse säästmisharjumuse tekkimine. Seejuures võiksid seada endale eesmärgi teatud aja pärast säästmiseks mõeldud summat suurendada. Kui palju sa igakuiselt raha kõrvale suudaksid panna, aitab välja selgitada eelarve pidamine.

Alustan investeerimist. Aasta alguses rahalisi eesmärke seades võiks mõelda ka pikema aja peale ette kui äsja alanud aasta. Kui sul on alaealisi lapsi, siis kas oled nende tuleviku jaoks raha kogumisega või investeerimisega alustanud? Mõtle ka endale: mis saab sinu rahalisest toimetulekust siis, kui jääd pensionile: kas saad arvestada ainult riigi makstava pensioniga ja enda kogutava kohustusliku kogumispensioniga (II sammas) või on sul veel investeeringuid? Ehk on just 2012. aasta hea investeerimisega alustamiseks?

Investeerimine on pikaajaline tegevus ja selle eesmärk on teenida oma raha arvel täiendavat tulu. Raha, mida investeerida, tekib aga üldjuhul säästes. Investeerida saab näiteks investeerimisfondide osakutesse, aktsiatesse või muudesse varadesse, kuid kindlasti peaksid arvestama, et investeeriksid raha, mida sul lähema aasta-paari jooksul tingimata vaja ei lähe.

Enne raha paigutamisega alustamist tutvu investeerimise põhitõdedega, samuti analüüsi, kui palju sul on kas ühekordselt või igakuiselt võimalik investeerida. Mõtle ka, kui suurt tootlust ootad, milline on su riskitaluvus ning kui pikaks ajaks oled valmis oma raha ühe või teise investeeringuga siduma. Aktsiate ja fondide puhul tuleb kindlasti teada, et tootlus ehk see, kui palju sa teenida võid, ei ole üldjuhul garanteeritud.