Selle aasta kõrge veetase on toonud lõhed ka nendesse Harjumaa jõgedesse, kus neid varasematel aastatel vaid haruharva näha oli. Forelli kohtas aga ka sellistes jõgedes, kus seda kala pole juba aastaid olnud. Võib loota, et selline hea aasta tõstab juba üsna haruldaseks muutunud loodusliku lõhe arvukust. 

Lõhejõed on kindlad jõed, igasse ojja lõhe kudema ei tule, selgitas Eesti Mereinstituudi kalandusuuringute spetsialist, lõheteadlane Mart Kangur. Sel aastal aga tuli looduslik lõhe hästi arvukalt jõgedesse, mõni hiline ja aeglane lõhemamma võib praegugi kudeda.  

“Loodetavasti tuleb hea põlvkond, aga see selgub alles järgmisel sügisel, mil saab jõgedes näha 6-10 cm pikkuseid noori kalu,” ütles Kangur.

Kindel on aga see, et suurvesi on takistanud harrastuskalameeste, ja mis olulisim, ka salaküttide tegevust. Lõhe ja meriforell on salaküttide seas vägagi hinnatud ja paraku ületab illegaalsete püüdjate saak oluliselt harrastuspüüdjate noosi.

Sügisene kude koorub aprillis, maimud elavad tavaliselt ümbes kaks aastat jões, lähevad siis aga kaheks-kolmeks aastaks merre, et siis taas oma sünnijõkke kudema tulla. Valdav enamus lõhesid koeb vaid korra.

“Korduvalt kudevaid lõhesid on väga vähe, kuigi meie piirkonna rändetee ei ole väga pikk ja ohtlik,” ütles Kangur. “Olen optimist, kui ütlen, et korduvalt tuleb kudema üle viie protsendi lõhedest.”

Üheks põhjuseks on see, et hoolikad lõhemammad peavad endale kudemiseks ise jõe põhja kruusa ja kiviklibu vahele pesa rajama, teevad aga pesa kaevamisega endale liiga, nakatuvad seenhaigusesse ja lähevad nö hallitama.

Meriforelli seas on korduvalt kudevaid isendeid rohkem ja nende hulgas pole haruldane ka neli ja viis korda kudevad kalaemandad. 

Nii ongi Eesti olukorras, kus looduslik lõhe on üsna haruldaseks muutunud. 60-70 protsenti jõgedes ujuvast kalast on asustatud lõhe, st. kalakasvandusest pärit kala. Meriforelliga on olukord selles osas parem: enamus on looduslik kala, asustatud kalu on ligikaudu 5 protsenti.

Lõhe arvukuse tõusule peaks kaasa aitama ka eelmisel aastal kehtima hakanud triivpüügi keeld.

“Enne püüti 80 protsenti lõhest triivvõrkudega merest välja,” ütles Kangur. “Meil ei ole veel andmeid, kuid Rootsi kogemus näitas, et triivpüügi keeld mõjus väga hästi: poegade hulk kasvas 100 –200 tuhandelt  miljoni peale.” 

100 tonni kadunud

Võrreldes eelmise Eesti Vabariigi ajaga on  lõhe arvukus ja ka väljapüük oluliselt vähenenud. Kui aastatel 1935-36 püüdsid kalamehed 140 tonni lõhet, siis praegu 30-40 tonni.

Kala märkimisväärse vähenemise põhjustas peamiselt nõuka-aegne põllumajandus ja tööstus, mis rikkus vee kvaliteedi ning millest jõed siiani taastuvad. Kanguri sõnul läheb vee olukord pikkamisi siiski paremaks, mitmes jões, kus varem teadlased hindasid vee kvaliteeti halvaks, on see nüüd juba hea või väga hea.

Kuna püügivahendid on paremaks muutunud ja püügirežiimgi teine, on merest palju kalu välja püütud ning seetõttu on jõkke jõudvate kalade osakaal väiksemaks jäänud.

“Enamus Eesti parimatest lõhejõgedest asub Harjumaal,” ütles Kangur. Lõhe elutseb maakonnas Loobu, Valgejõe, Purtse, Keila, Vasalemma, Vääna ja Jägala jões. 

Purtse jõgi taastab oma lõhe asurkonda. Vääna, Vasalemma ja Valgejões, kus mõnikümmend aastat tagasi lõhet polnud, on nüüd kala taas sees.

“Üldiselt läheb seis paremaks,” märkis Kangur. “Eks loodus ise reguleeri neid asju. Kui kalale head elutingimused tekivad, kasutavad kalad selle ära ja tulevad jõkke tagasi.”  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta