Bioneer tuletab lugejatele meelde, mis võib juhtuda, kui lasta lemmikloomal hulkuda.

Kasse lastakse aedlinnades ja maapiirkondades omapäi jooksma liiga kergekäeliselt. Loomaga võib juhtuda õnnetus, ta võib ära eksida. Kassi puhul eeldatakse, et ta püsib oma aias, aga see ei ole nii. Hulkuv steriliseerimata emane kass võib lisaks ka järglasi saada ning isane kastreerimata lemmik teha järglased naabruskonnas hulkuvatele, kodust välja pääsenud või kodututele kassidele. Koerte ja kasside hulkuma laskmist keelavad kohalike omavalitsuste loomapidamise eeskirjad. Nii koeri kui kasse võib pidada vaid elamus, kinnisel territooriumil või ketis. Vaata loomapidamise eeskirju näiteks Tallinnas või Tartus.

Vabakäigu loomadele kindlustuskaitse ei kehti. Tänaval  jalutades peab koer olema jalutusrihma otsas. Koduaias peab ta olema selliselt, et tal ei ole võimalik iseseisvalt tänavale joosta. Need on ohutusnõuded, mille mittetäitmine võib kahju korral tähendada lemmikloomakindlustuse hüvitise maksmata jätmist. Ka kassidele väljaspool hoonet viibimisel kindlustuskaitse ei kehti. 

Vabakäigu loom võib lihtsalt auto alla jääda. See on hirmus, aga igal aastal jääb auto alla sadu kasse. Me tegelikult ei tea, kui palju kasse auto alla jääb, sest paljud inimesed viskavad võõra surnud kassi lihtsalt prügikasti. Paljud juhid ei teata, kui mõni kass on jäänud auto alla, kuna kardetakse probleeme. Koeri jääb auto alla vähem, kuna neid lastakse omapäi liikuma harvem. Mõnikord juhid ei märka looma. 

Lahti pääsenud ja plehku pannud koduloom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada, loetakse loomakaitseseaduse ja loomatauditõrje seaduse kohaselt omanikuta koduloomaks. Kui endine omanik välja ei ilmu või kui uut omanikku ei leita, siis on seaduse järgi kohalikul omavalitsusel õigus mitte varem kui kaks nädalat peale looma varjupaika võtmist, loom eutaneerida. Juhul, kui kaks nädalat on möödas ning ei ole leitud vana ega uut omanikku, siis ei pea looma eutaneerima. Loomi võib varjupaigas hoida piiramata aja, kui selleks vajalikud rahalised vahendid on olemas.

Vabalt hulkuv loom võib haigestuda ja siis on raske diagnoosida, mis haigus tal on. Pole ju teada, kus ta on olnud ja kellega ta on kokku puutunud. Vabakäigu loomade paaritumist on praktiliselt võimatu kontrollida.

Ka lemmikloom võib rünnata. Vabakäigu koerte ohtlikkuse kohta käiv teavitustöö on olnud edukas, sest enamus inimesi saavad aru, miks ei tohi lasta koertel vabalt joosta. Enam keegi ei vaidle, et miks koer peab olema rihma otsas, või miks tal peab olema piirdeaed, millest ta üle ei hüppa. Koera peetakse inimesele ohtlikuks. Isegi väike koer võib valusalt hammustada. Kassidega on hoopis teine lugu. Kassipidajad enamasti ei muretse, et nende lemmikloom võõraid ründab. Kassid hoiavad inimesest üldjuhul eemale, võõrad kassid ei lase ennast üldse puudutada. Inimene tavaliselt ei näe julgeolekuriski, kui tänaval kõnnib kass. Keegi tavaliselt ei mõtle, et kass võiks inimesele kuidagi ohtlik olla. See, kas kass on ohtlik näiteks loomadele või lindudele, on möödakäijale enamasti teisejärguline. Kuna kassid inimesi reeglina ei ründa, pööravad möödujad tänaval hulkuvatele kassidele vähem tähelepanu.

Lemmikloom võib eksida. Inimene eeldab, et kass ja koer on sama targad kui tema ise ja leiavad kodutee. Kahjuks ei saa neid inimestega võrrelda. Loom võib olla mõnes asjas targemgi kui inimene, aga me ei saa eeldada, et ta ära ei eksi. Linnaruum on lemmikloomadele väga ootamatu keskkond. Ei saa eeldada, et kui loom on iga päev viimased kümme aastat ise õhtul koju tulnud, et ta ka homme koju tuleb. Ei pruugi tulla.

Vabakäigu kassid murravad linde ja loomi mitte näljast, vaid lihtsalt mängimiseks, tekitades sellega palju piinasid saakloomadele.  Näiteks püüavad kassid lihtsalt lusti pärast kinni rähnisid, oravaid või siilipoegasid. 90% lindudest ja väikeloomadest, keda on kass rünnanud, ei saa aidata. Nad surevad või tuleb magama panna. Aedades on linnumajad, mis on talviti meeletult populaarsed, aga peaaegu kõik vabakäigukassid lustivad seal. Inimene näeb vaid kübekest nendest lindudest ja oravatest, keda kass suudab maha murda. 

Metsloomad peavad lemmikloomadest kiskjaid (koeri ja kasse) just nimelt kiskjateks ja sageli ka enda konkurentideks. Seetõttu võib ette tulla nii rebaste poolt kassi murdmisi kui huntide poolt koerte murdmisi. Hundid murravad igal aastal paar kuni paarkümmend koera.

Suurem ja kroonilisem oht on vastastikune haiguste ja parasiitide levitamine ja nende reservuaariks olemine. Näiteks kärntõbi levib väga sageli metsloomalt lemmikloomale ja ka vastupidi. Vabakäigu loomad toovad koju puuke ja muid parasiite. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta