Vabariigi Valitsus on algatanud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku regulatsiooni, mille eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse ning nende maade jätkuv kasutamine põllumajanduses. Eelnõuga muudetaks kehtivat maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Lisaks tehaks vajalikke muudatusi ka planeerimisseaduses, maapõueseaduses ja looduskaitseseaduses.

  • Maamajandus
  • 8. august 2018
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Eelnõuga lisataks praegu kehtivasse seadusesse uus peatükk “Väärtuslik põllumajandusmaa“, millega sätestataks muuhulgas väärtusliku põllumajandusmaad käsitlevad mõisted, väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise ja selle metsastamise piirangud ning ehitamise üle järelevalve korraldamise ja loataotluse menetlemise kord. Väärtuslik põllumajandusmaa jaguneb eelnõu kohaselt riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Kokku on Eestis sellist maad ca 700 000 ha ehk 63% kogu põllumajandusmaast.

Nii riiklikule kui kohaliku tähtsusega väärtuslikule põllumajandusmaale kehtivad samaväärsed kaitsemeetmed. Eelnõu seaks väärtuslikule põllumaale mitmeid kitsendusi, eelkõige seoses ehitamisega, ent keelatud oleks ka sellise maa metsastamine või metsastuda laskmine Kaitsemeetmeid ja kitsendusi on vaja seada keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaade säilitamiseks ja riigis toiduga varustatusega tagamiseks ka pikemas perspektiivis. Maailma rahvastiku kasvades suureneb toiduainete nõudlus, erinevate uuringute kohaselt peab 2050. aastaks tänasega võrreldes tootma 50-70% rohkem toitu.

Põllumajandusmaa laiendamise võimalused on praeguseks aga valdavalt ammendunud, seega muutub oluliseks olemasoleva põllumajandusmaa kaitsmine. Euroopa Parlament on samuti kutsunud liikmesriike üles oma riiklikes meetmetes paremini arvesse võtma põllumajandusmaa kaitset ja haldamist, mida Eesti nüüd seadusesse kavandatavate muudatustega teha kavatsebki. Eelnõuga sätestataks väärtusliku põllumajandusmaa kasutamiseks mitmed kitsendused. Näiteks ei tohiks väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uut ehitist ega seal olemasolevat ehitist laiendada. Seda võib teha ainult juhul, kui ehitamine muule maale on võimatu või ebaotstarbekas ja kui ehitamise tulemusena säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus.

Ka kuni 20 m2 suuruse pindalaga ja kuni viie meetri kõrguseid elamuid, mida ehitusseadustiku mõistes võib ehitada ilma eelneva kooskõlastuseta vabalt valitud kohta, tohiks edaspidi väärtuslikule põllumajandusmaale rajada ainult Põllumajandusameti (PMA) loal. Sama nõue kehtib ka eratee ehitamisele või laiendamisele, kui laiendamise tulemusena hõivatakse väärtuslikku põllumajandusmaad. Väärtuslik põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ei inimtegevuse tagajärjel (uue metsa istutamine) ega looduslikul põhjusel (võsastumine). Keelatud on ka metsastamine ehk maa kasutamine puu- ja põõsasistandikuna.

Maale võib rajada küll marja- ja puuviljaaedu, kuid mitte näiteks jõulupuuistandust või metsaistikute kasvandust. Samuti ei tohi rajada ega lasta looduslikult tekkida uut maastikuelementi. Siiski on lubatud rajada mulla kaitseks ja kliimakahjustuste leevendamiseks (näiteks tugevad tuuled) hekki, kiviaeda või puudesalu. Eelnõuga kavandatavad kitsendused rakenduksid aasta jooksul peale seaduse jõustumist ehk pärast seda, kui riikliku tähtsusega põllumajandusmaad on määratud. Muudatused mõjutaksid enim neid ettevõtteid ja üksikisikuid, kes on väärtusliku põllumajandusmaa omandanud eesmärgiga kasutada seda edaspidi muul otstarbel kui selle põllumajanduslik kasutus (nt ehitus või metsastamine). Ühtlasi suureneks eelkõige PMA halduskoormus, kuid tööd tuleb juurde ka näiteks omavalitsuste üksustel, Maanteeametil, Tehnilise Järelevalve Ametil. Eelnõuga on kavandatud seaduse jõustumine 2019. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis

Jaga: