Vaderlusprogrammi mõte on luua loomaaia ümber kogukond teotahtelistest toetajatest, kes soovivad loomaaia loomade pidamistingimustesse ja elukeskkonna arendamisse rahaliselt ja emotsionaalselt panustada. Selgitame, mida tähendab vaderiks olemine ning millist väärtust see endaga kannab. 

Tallinna loomaaia kommunikatsioonispetsialisti Killu Kuubeni sõnul on loomaaia 89 hektariline territoorium koduks ca 8000 loomale, kuid paraku mitte kõigi siinsete asukate elamistingimusi ei saa veel pidada kaasaegseks ja loomväärilisteks.

„Loomaaia arenguplaanid on suured, kuid muutused ei tule kiiresti ning loomade pidamistingimuste kaasajastamine on meile suur väljakutse, mida ei saavuta ainult linna finantseeringute toel. Õnneks tulevad siin loomaaiale appi vaderid, kes saavad endale teatud perioodiks looma nö raha eest „adopteerida“ ja seeläbi anda oma panus loomade pidamistingimuste ja elukeskkonna arendamisse,“ sõnas Kuuben. 

Vaderiks olemine on võimalus leida endale või oma organisatsioonile loomaaia loomkonna seast sümpaatne loom ning tema elutingimuste ja heaolu parandamise osas koos loomaaiaga midagi ära teha. Et vaderiprogramm on populaarne ka perekondade, lasteaedade ja koolide seas, siis võib järeldada, et loomaaia loomale vaderiks hakkamine pakub alternatiivi neile perekondadele, kel ei ole võimalik võtta koju isiklik lemmikloom, kuid kes on vaderluses leidnud viisi kasvatada lastes hoolivust ja märkamisoskust eluslooduse suhtes.  

Elke Grupi tegevjuhi Taavi Lepiku sõnul on nad ettevõttena otsustanud vaderlusprogrammist osa võtta, sest looma elukeskkonna ja heaolu toetamine ning kogu loomaaia arendamine läheb otseselt kokku Elke ja Toyota väärtustega anda panus meid ümbritseva keskkonna hoidmiseks. „Nii nagu Toyota on pärit Jaapanist, tulevad sealt ka Jaapani makaagid. Selleks, et ahvidel oleks kõik eluks vajalik olemas ja nad tunneksid ennast mõnusalt, oleme otsustanud oma õla alla panna ning hakata Jaapani makaakide vaderiks. Tänu sellele saavad Jaapani makaagid suve nautida juba uutel turnimisalustel,“ rääkis Elke Grupi tegevjuht. 

 „See on tunne külastada Tallinna loomaaeda, näha toetatava looma ekspositsiooni juures omanimelist vaderisilti, olla kursis tema käpakäiguga ning teada, et siin on see loom, kel tänu minu osalusele Tallinna loomaaias paremini läheb,“ selgitas Kuuben. Ta lisas, et 2021. aastal alustati uuendatud vaderisüsteemiga ja aasta-aastalt luuakse koostegevuseks uusi võimalusi. Sel suvel korraldatakse kõikidele vaderitele, kes on parimas mõttes loomaaia oma inimesed, esimene ühine kokkusaamine ning ka edaspidi kaasatakse vadereid regulaarselt teistessegi üritustesse. „Eksklusiivsete kohapealsete üritustega soovime oma vaderite kogukonda senisest enam loomaaiaga siduda, anda tagasisidet ja tänada loomade heaolusse panustamisel. Soovi korral on vaderina võimalik toetada ka rahvusvahelisi liigikaitseprojekte üle maailma.“ 

Vaderiks saavad hakata kõik selleks soovi avaldavad eraisikud, ettevõtted ja organisatsioonid. Loomaaed vaatab eelnevalt üle, et sooviavaldajal loomaaiaga eetiline ebakõla puuduks. 2021. aasta suve alguses ja sõlmitud on 83 vaderilepingut.  

Loomaaia arengufondi minevate toetuste suurus on arvutatud looma aastase sööda- ja hoolduskulu alusel. Tulenevalt sellest on loomaaial vaderid (100-999 eurot), kuldvaderid (1000-2999 eurot) ja plaatinavaderid (alates 3000 eurost). Valida on võimalik ca 100 liigi hulgast. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta