Aga lühidalt järeldustest. Esmalt kohtuasi Keskkonnaministeerium versus OÜ VKG Kaevandused, milles vaieldi selle üle, et Keskkonnaministeerium jättis rahuldamata VKG taotluse ettevõtte põhise limiidi tõstmiseks. VKG aastane kaevandamise limiit on 2,772 miljonit tonni ning ettevõtte soovis tõsta limiiti 1,6 miljoni tonni võrra. Keskkonnaministeerium jättis taotluse rahuldamata, sest ettevõtte taotluse rahuldamine oleks toonud kaasa ka teistele ettevõtetele antud limiitide muutmise, sest n-ö vabalt seisvat limiiti ei ole – kogu aastane kaevandamismäär 20 miljonit tonni on välja antud. Kohus leidis, et Keskkonnaministeerium käitus õiguspäraselt, kui jättis VKG taotluse rahuldamata.

Teises kohtuasjas, mille osalised olid OÜ VKG Kaevandused ja TLA Invest OÜ versus Keskkonnaministeerium ning kolmanda isikuna kaasatud Enefit Kaevandused AS, vaieldi Uus-Kiviõli kaevandamisloa andmise üle. Riigikohus rahuldas VKG ja TLA kaebuse osaliselt ja kujundas seisukoha mitmetes olulistes küsimustes.

Riigikohus tühistas Eesti Energiale antud Uus-Kiviõli kaevandusloa ning leidis, et Keskkonnaministeerium ei oleks tohtinud 2011. aastal anda Uus-Kiviõli kaevandusluba Enefitile, sest tol hetkel ettevõttele antud loapõhised limiidid kokku ületasid ettevõttele antud lubade ülest limiiti 15 miljonit tonni. Riigikohus on oma tõlgenduses asunud seisukohale, et maapõueseaduse rakendamisel tulnuks veelgi rohkem keskkonnasäästlikkuse aspekti rõhutada, kuivõrd sihiks oli võetud perspektiivis põlevkivi aastase kavandamismahu vähendamine.

Keskkonnaministeeriumi jaoks on äärmiselt olulised kaks järeldust, millega Riigikohus hindab ministeeriumi otsused õiguspärasteks. Nimelt on Riigikohtu hinnangul Keskkonnaministeerium käitunud 2011. aastal korrektselt, kui lükkas tagasi OÜ VKG Kaevandused ja OÜ TLA Invest kaevandamisloa taotlused, mis olid esitatud samale Eesti Energia taotletavale Uus-Kiviõli kaeveväljale.

Teise olulise järeldusena hindas Riigikohus, et Keskkonnaministeerium on käitunud õiguspäraselt 2009. aastal, kui kehtestasime loa omanikele lubade ülesed määrad. 2009. aastal otsustas Riigikogu põlevkivi arengukavale tuginedes ja keskkonnakaalutlustel seada põlevkivi kaevandamise maksimaalseks aastamääraks 20 miljonit tonni. Enne seaduse muutmist oli aga ettevõtetele lubadega kaevandamiseks antud 25 miljonit tonni põlevkivi aastas, mistõttu nähti seaduses ette ka regulatsioon, kuidas tagada 20 miljoni tonni piirmäärast kinni pidamine. Ettevõtetel oli valida, kas lepitakse uus jaotus kokku omavahel või Keskkonnaministeerium  kehtestab lubade ülese määra. Kokkulepet ei tulnud.

Kohtuotsus ei muuda fakti, et aastas lubatakse kaevandada 20 miljonit tonni põlevkivi, millest 15 miljonit tonni kuulub Eesti Energiale ja 2,772 miljonit tonni VKG-le. Uue maapõueseadusega kinnistati ettevõtetele 2009. aastal kehtima hakanud lubade ülesed määrad, mille võõrandamisel on võimalik turule pääseda ka uutel ettevõtetel.

Ettevõte peab loa saamiseks esitama uue taotluse, millest avalikust teavitatakse. Alates teavitamisest on 60 päeva jooksul võimalik ka teistel põlevkivi varust huvitatutel esitada samale alale taotlus. Nõuetekohaste taotluste vahel korraldatakse enampakkumine, et selgitada välja, millist taotlust edasi menetletakse. Enampakkumise ajaks loa taotluse menetlus peatub.