Alanud suvi tõi viulaste hääled minu ja mägede maailma. See heledat sorti viuhüüd, mis noorte viude suvehääleks on, on heledam kui vanalindude oma.
- Marek Vahula lood
- 13. oktoober 2022
Metsavahi heinamaa taguses viupesas vanas kases oli üks poeg pesas suureks sirgumas.
Ja üks keskhommikune vanalindude kontsert seal tõi küsimärgid mulle silmadesse, et miks selline viukontsert seal aset leiab. Tõde selgus siis kui pesa juurde jõudsin ja pesa alt surnuks kukkunud täissulis viupoja leidsin.
Vanalindude häälekuse põhjus oli selgeks saanud ja ilmselt hooletult lennuharjutusi tehes, oligi noor viu alla kukkunud ja oma otsa leidnud.
Õnnetu viudraama tõi mitmesuguseid viumõtteid mulle pähe ja noore viu hukkumine oli selle muidu heleda taevaga suve tumedaim sündmus. Tõrvatilgad elukarikas said lisa ja hiljemgi veel vaatasin sinna metsanurga poole pisarad silmis.
Terava ninaga suvelaps olin ma olnud siis juba ajast aega. Ja silmad, mis kõike näevad ja kõrvad, mis kõike kuulevad, olid osa saanud ühest viukodu draamast, mis tumeda varju tollasele eluteele heitsid, millest tuli üle hüpata, et taas suvepäikese alune olla.
Neeruti, 1989.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
