Vabariigi Valitsus kiitis 3. septembril heaks seaduseelnõu, mis reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, näiteks tuuleparkide ehitamist. Sellega jõuab eelnõu lõpuks Riigikokku arutamisele, seni pidurdasid juba 2006. aastal alustatud eelnõu menetlemist ministeeriumidevahelised vaidlused.
- Bioneeri uudised
- Keskkonnaõiguse Keskus
- 11. september 2009
Kui Riigikogu eelnõu seadusena vastu võtab, saab tegemist olema uudse regulatsiooniga, kuna praegu kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, nende hulgas tuuleparkide vette ehitamise regulatsioon puudub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste, näiteks sadamate, samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni kehtestas Riigikogu juulis jõustunud uue sadamaseadusega (vt selles osas KÕKi ülevaadet eelmises uudiskirjas).
Avalikesse veekogudesse ehitamist puudutav seaduseelnõu oli e-õiguses avalikustamisel selle aasta märtsis, ent ilmselt erineb valitsuse poolt heakskiidetud eelnõu e-õiguses avaldatud versioonist (mh on osad algses eelnõus sisaldunud sätted kehtestatud juba sadamaseadusega menetletud muudatuste koosseisus). Eeldades, et regulatsiooni põhijooned jäävad siiski samaks, anname alljärgnevalt ülevaate märtsis avalikustatud eelnõus kavandatust.
Kavandatava regulatsiooni põhijooned
Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärgiks sätestada toimiv menetlus avalike veekogude põhja kasutada andmiseks eraõiguslikele isikutele sinna ehitamise eesmärgil – kuna selline toimiv regulatsioon praegu lihtsalt puudub (kohalike omavalitsuste omandis olevate veekogude kasutada andmine on olemasoleva õigusega juba kaetud).
Avaliku veekogu ehitisega koormamiseks peab isik taotlema nõusoleku Vabariigi Valitsuselt. Vastavat nõusolekut menetlev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) peab kooskõlastama taotluse teiste ametiasutustega, kelle hulka kuuluvad Keskkonnaministeerium (KKM) ja Veeteede Amet (VTA), ning kellel on õigus taotluse kooskõlastamisest põhjendatud juhul keelduda. Põhjendatud juhuks loetakse avalikku huvi, eelkõige, kui avalikku veekogusse kavandatav ehitis:
1) võib kahjustada keskkonda, kaitstavat loodusobjekti või loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses;
2) on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
3) häiriks laevaliiklust.
Kui kooskõlastajaks olnud ametiasutus jätab taotluse põhjendatult kooskõlastamata, keeldub Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisest.
Nõusolek ei ole tähtajatu – isik peab asuma selle alusel ehitusluba taotlema 3 aasta jooksul, vastasel korral kaotab nõusolek kehtivuse. Põhjendatud juhul võib taotleda tähtaja pikendamist kuni 2 aasta võrra, ent selleks tuleb isikul tõendada, et ta on asunud reaalselt riigi nõusolekus näidatud veekogu ala ehitisega koormamist ette valmistama, kuid temast sõltumatul põhjusel ei ole võimalik esialgsest tähtajast kinni pidada.
Isik, kes taotleb vastavat nõusolekut, ei saa kindlasti eeldada, et just tema sellise nõusoleku saab – vastavast taotlusest teatakse avalikult ning antakse ka teistele võimalus samale alale sooviavaldused esitada. Kui selliseid avaldusi esitatakse, toimub nõusoleku andmine enampakkumise kaudu.
Avameretuuleparkide rajamise eriregulatsioon
Avameretuuleparkide rajamise regulatsioon kehtestatakse eelnõu kohaselt elektrituruseaduses, kuhu lisatakse selle kohta eraldi peatükk 8¹.
Regulatsioon on analoogne eeltooduga – avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga tuleb taotleda riigi nõusolekut, mille andmine võib toimuda läbi enampakkumise, ent tuuleelektrijaamade puhul võib taotlejaks olla üksnes isik, kes on elektriettevõtja elektrituruseaduse tähenduses.
Oluliseks erisuseks üldregulatsioonist on asjaolu, et elektriettevõtja võib korraldada keskkonnamõju hindamise (KMH) enne riigi nõusoleku taotlemist. Sel juhul tuleb KMH aruanne lisada riigi nõusoleku taotlusele. Riigi nõusoleku alusel on elektriettevõtjal õigus taotleda vee erikasutusluba ja pärast vee erikasutusloa saamist ehitusluba.
Lisaks sellele, et elektriettevõtja peab asuma ehitusluba taotlema 3 aasta jooksul riigi nõusoleku saamisest arvates, tuleb pärast ehitusloa saamist alustada ehitamist 5 aasta jooksul, vastasel korral kaotab ehitusluba kehtivuse.
Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise tähtaeg on 50 aastat tuuleelektrijaamale ehitusloa väljastamisest arvates. Enne selle tähtaja möödumist on tuulelektrijaama omanikul õigus taotleda uus kasutusluba järgnevaks 50 aastaks. Kasutusloa tähtaja lõppemisel ja uue kasutuloa taotlemata jätmisel peab omanik tuuleelektrijaama lammutama ja selle avalikust veekogust omal kulul eemaldama.
Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise eest maksab elektriettevõtja riigile üks kord aastas tasu, mille suurus on 7% tootmismaa riigi keskmisest maksustamishinnast.
Kui ettevõtja taotluse alusel on algatatud KMH avalikku veekogusse tuuleelektrijaama ehitamiseks enne 1. jaanuari 2009, siis loetakse, et ettevõtja on esitanud riigi nõusoleku taotluse. (Hetkel on KÕKile teadaolevalt pooleli lubade ja KMH menetlus kahe avamere tuulikupargi rajamiseks – Neugrundi madalikule (üks tuulepark esialgsetel andmetel ca 30 tuulikuga) ning Hiiumadala looderanniku lähistele (viis tuulikuparki ca 200 tuulikuga).)
Veeseaduse muudatused
Eelnõuga plaanitakse ka olulisi muudatusi veeseaduses, mis ongi seni kõige rohkem vaidlusi põhjustanud. Nimelt plaanitakse kaotada riigi omand veekogudele ja sätestada selle asemel avalike veekogude mõiste, mis kuuluvad riigile avaliku hüvena ega ole tsiviilkäibes.
KÕKi kommentaarid
KÕKi hinnangul on tuuleparkide rajamist võimaldava regulatsiooni paikapanek kindlasti vajalik, ent küsitav on selliste objektide rajamise otsustamise korraldus. Kui maismaal toimub planeerimine ideaalis läbi planeeringute, siis merel puudub planeerimise strateegilisem tasand, mille alusel teha põhjapanevaid otsuseid tuuleparkide sobivaimate asukohtade ja lubatavate mõjude kohta. Veelgi enam, kavandatava regulatsiooniga nähakse ette võimalus KMH läbiviimiseks juba enne riigi nõusoleku taotlemist, mis tekitab küsitavusi KMH kohast tuuleparkide rajamise menetluses.
Kehtiv KMH regulatsioon lähtub üldisest loogikast, et KMH on loamenetluse osa – kui KMH lubatakse läbi viia enne loa taotlemist, siis on tegemist eraldiseisva menetlusega, millel ei tohiks olla iseseisvat tähendust. Ettevõtja peab esitama andmed (eskiisprojekti, tuulikute arvu jms) projekti kohta alles riigi nõusoleku taotlemisel, mille tõttu tekib küsimus, millistest andmetest lähtutakse KMH läbiviimisel. Samuti on küsitavad avalikkuse võimalused KMH menetluses osaleda, kuna ettepanekute esitamise võimalus ilmselt küll antakse, ent vaidlustamisvõimalused (mis on osalemisvõimaluse tagatiseks) on oluliselt piiratumad kui traditsioonilise loamenetluse puhul.
Eelnõu edasine menetlemine
Järgmiseks etapiks eelnõu menetlemisel enne selle seaduseks saamist on eelnõu esitamine menetlemiseks Riigikogule. Riigikogu alustab istungitega uuesti alates 14. septembrist.
Viited:
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
