Valitsus kiitis täna toimunud kabinetinõupidamisel heaks elanikkonnakaitse kontseptsiooni, mis sätestab kesksed tegevused inimeste elu ja tervise kaitseks nii tsiviil- kui sõjaliste ohtude korral. Uue lähenemisega rõhutatakse inimeste kriisiolukordadeks valmisoleku olulisust ning elanikele antakse selge soovitus omada vähemalt ühe nädala varusid iseseisvaks hakkamasaamiseks.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on enam kui kahe aasta pikkune töö elanikkonnakaitse ühtsete põhimõtete väljatöötamisel hea näide, kuidas järjepidevalt arendada laiapindset lähenemist ühiskonna turvalisuse tagamiseks.

“Tänane ohupilt on oluliselt keerukam ning meie igapäevast eluviisi ähvardavad nii erinevad loodus- ja tööstuskatastroofid, elutähtsate teenuste võimalik katkemine, terrorirünnakud kui palju muud. Seetõttu on elanikkonnakaitse uus lähenemine terviklik süsteem, kus igaühel meist on oma selge roll ja vastutus. Ütleme selgelt välja, et lisaks riigi kohustusele tagada kriisiolukorras kiire ohuteavitus ja abi, saame ka ise palju ära teha näiteks omades koduseid varusid või tehes ettevalmistusi oma kogukonnas teineteise abistamiseks,” lausus Ratas.

Elanikkonnakaitse arendamises osaleb kogu ühiskond ning selle juhtimine on jagatud kahe asutuse vahel – siseministeerium koordineerib hädaolukordadega ning riigikantselei riigikaitseliste kriisidega seotud tegevuste elluviimist.

Inimeste toimetulek kriisisidega sõltub väga palju teadlikkusest ja oskustest ohuolukordades õigesti käituda. Selleks nähakse kontseptsioonis ette nii põhikooli kui gümnaasiumiastmes noortele kriisiolukordadeks valmisoleku õpetamist. Elanikele hakatakse kriisiolukordadeks valmisoleku suurendamiseks koostama vajalikke teavitusmaterjale ning muuhulgas tehakse kättesaadavaks käitumisjuhised kriisiolukordadeks valmisoleku toetamiseks. Käitumisjuhised on praktiliste nõuannete kogum selle kohta, kuidas ennast ja oma kodu kriisiolukordadeks ette valmistada, milliseid abivahendeid tasub koju varuda ning kuidas käituda, kui kriis on käes. Inimeste kriisivalmiduse ja –teadlikkuse taset hakatakse küsitlusega regulaarselt mõõtma.

Kontseptsiooni väljatöötamist juhtinud rakkerühma juhi Margo Klaose kinnitusel on riigil lähiajal plaanis välja töötada asukohapõhine kiire ohuteavituse süsteem, mis võimaldab inimeste mobiiltelefonidele saata hoiatusi ning anda neile konkreetseid käitumisjuhiseid.

Käivitada on otsustatud üleriigiline kriisiinfotelefon, mis toimib vahetu suhtluskanalina kriisi ajal inimestele nii info jagamiseks kui ka info kogumiseks ja edastamiseks kriisi lahendajatele.

Esmane vastutus enda ja oma pere turvalisuse eest lasub igaühel meist – selleks soovitavad riigiametid soetada koju vähemalt ühe nädala varud (näiteks toit ja küte) ja abivahendid iseseisvaks hakkamasaamiseks. Riik töötab välja ulatusliku evakuatsiooni põhimõtted ning koostöös kohalike omavalitsustega kaardistatakse võimalikud evakuatsioonikohad. 2018. aasta lõpuks valmib detailne analüüs poliitikavalikute tegemiseks ühiskasutatavate varjumislahenduste loomiseks suuremates keskustes.

Kuivõrd elanikkonnakaitse tegevused peavad toimima ka sõjaliste kriiside puhul, arendatakse tervishoiusüsteemi viisil, et see oleks valmis vajadusel toime tulema oluliselt suurema hulga abivajajatega . Samuti on oluline tagada inimestele kriisijärgne psühhosotsiaalne nõustamine. Kontseptsioon seab riiklikke varudega tegelevatele ametkondadele ülesande kriitiliselt üle vaadata toidu-, esmatarbekaupade ja ravimivarude süsteem, et oleks tagatud nende kättesaadavus kriisiolukorras.

2015. aasta detsembris moodustati riigikantseleisse elanikkonnakaitse rakkerühm, mille ülesandeks oli töötada välja terviklik lähenemine valdkonna arendamiseks ja tegevuste koordineerimiseks. Rakkerühma töös osalesid enam kui kahekümne organisatsiooni eksperdid.

Elanikkonnakaitse kontseptsiooni tekst avaldatakse riigikantselei kodulehel.

Sarnased artiklid