Kodanikukesksemate avalike teenuste pakkumiseks luuakse avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma ettepanekul ühendministeeriumisse innovatsioonilabor, antakse ametnikele praktilised oskused teenusedisaini tööriistade kasutamiseks ja kaasatakse ettevõtteid ühiskondlike probleemide lahendamisse.

  • Majandus
  • 28. november 2017
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Valitsus sai ülevaate riigikantselei juures 2016. aasta märtsist tegutsenud avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma tööst, mille ülesanne oli jõuda ettepanekuteni, kuidas paremate avalike teenuste osutamiseks ning poliitikate tegemiseks suurendada innovatsioonivõimekust avalikus sektoris ja laiemalt ühiskonna valmidust sotsiaalseks innovatsiooniks.

Riigikantselei strateegiadirektori Henry Kattago sõnul on Eesti riik olnud küllaltki uuendusmeelne ja oma e-riigi lahenduste ja innovaatilise lähenemisega tihti eeskujuks nii teistele riikidele kui erasektorile. „Samas ei ole see läbivalt nii – muudatuste vajadust ilmestavad mitmed traditsioonilisemad poliitikavaldkonnad, kus seame aasta-aastalt samu eesmärke suutmata neid saavutada, kuid ka oluliselt tegevuste kurssi muutmata,“ rääkis Kattago. „Meil on vaja pöörata rohkem tähelepanu probleemi põhjuste väljaselgitamisele, teenuste kasutajate vaatele ning koostööle.“  

Innovatsioonikultuuri ja uuendusmeelsuse edendamiseks on rakkerühma hinnangul vaja luua püsivalt tegutsev meeskond, kes aitab leida uuenduslikke lahendusi keerulistes valdkonnaülestes ja mitut asutust puudutavates probleemides ning juhendab ja nõustab ametnikke kasutajakesksete avalike teenuste loomisel.

Innovatsioonivõimekust tuleb rakkerühma hinnangul süsteemselt arendada ning avaliku sektori tipp- ja keskastmejuhtide värbamisel ning töö tulemustes hinnata.

Samuti leiab rakkerühm, et sotsiaalse innovatsiooni soodustamiseks ja Eesti elanike potentsiaali kaasamiseks avalike teenuste pakkumisel tuleb aktiivselt panustada sotsiaalse ettevõtluse arengusse ning tagada neile ligipääs ettevõtluse toetusmeetmetele ja töötada välja ettevõtluslaenu finantsinstrument.

Rakkerühma juhi Maarjo Mändmaa sõnul võimendaks soovituste rakendamine head innovatsiooni praktikat avalikus sektoris. „Riigi juhtimisse ja avalike teenuste pakkumisse on vaja kaasata rohkem kodanikkonda. See võib olla pikk ja kohati tüütu protsess, kuid ühiselt sõnastatud probleemid ja leidlikud lahendused aitavad päeva lõpuks kaasa hoolivama ning koostöisema ühiskonna kujunemisele,“ rääkis Mändmaa. „Ametnikel on tahe uuenduslikult töötada ja katseprojekte teha olemas, täna jääb puudu oskustest ja teadmistest ning mõnikord ka innustavatest juhtidest,“ lisas ta.

Rakkerühma kuulusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi ning nende valitsemisalade esindajad. Erasektori ja vabaühenduste esindajatena osalesid rakkerühma töös Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste liit, Teenusmajanduse koda, MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituut, Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Mektory, Eesti Disainikeskus ning valdkonnas tegutsevad ettevõtjad.

Valitsus andis rakkerühmade moodustamise ülesande riigikantseleile 2011. aastal. Rakkerühm moodustatakse mitut ministeeriumi puudutavates valdkondades, kus vajatakse valdkondadeülest koostööd. Varem on riigikantselei juures tegutsenud inimeste oskuste ja tööturu muutuste ühitamise rakkerühm, vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm ning e-tervise riikliku strateegia koostamise rakkerühm. 2015. aasta detsembris loodi riigikantselei juurde ka elanikkonnakaitse rakkerühm ja hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm ning 2016. aastal teaduse rahastamise ja korraldamise rakkerühm.


Rakkerühmast lähemalt ja lõppraport.