Täna kiitis valitsus heaks uue looduskaitseseaduse alusel esimesed kaitse-eeskirjad Luusika ja Sopimetsa looduskaitsealadele ning Türisalu maastikukaitsealale.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 4. juuli 2013
„Tegu on uue, muudetud Looduskaitse seaduse järgi esimeste kaitse-eeskirjadega. Enne 2016. aasta 1. maid vajavad uuendamist umbes 150 enne looduskaitseseaduse vastuvõtmist kehtestatud kaitsekorda, nüüd oleme selle töö jõudsalt ette võtnud,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Tänase otsusega said uued kaitse-eeskirjad kolm kaitseala.
Lääne-Virumaal asuval Luusika kaitse-eeskiri kinnitati 1998. aastal, aga kuna kaitseala on vahepeal arvatud Natura 2000 alade nimekirja, on vajalik selle uuendamine. Luusikal on väärtuslikud vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Lisaks metsadele on vaja kaitsta ka must-toonekurge ning metsist, millede arvukus pidevalt väheneb.
Jõgeva maakonnas asuvas Sopimetsa looduskaitsealal on Kesk-Eestis väga haruldased paepealsed niidud, metsaelupaigad ning karstialad. Kaitseala pindala suureneb 2,7 hektarilt 3,6 hekatrini ning kaitseala piire täpsustatakse, jättes osa väikese looduskaitse väärtusega alasid kaitsealast välja ja hõlmates teisalt juurde kõrge väärtusega alasid. Alal esinev karst, loopealne niit (looniit) ja metsakooslus (loomets) on kogu maailmas väga piiratud levikuga, Kesk-Eestis väga haruldased ja ohustatud ning neil on teaduslik ja elustiku mitmekesisuse säilimist toetav väärtus.
Türisalu kaitse-eeskirja muutmise vajadus tuleneb Keila valla vajadusest rekonstrueerida Keila-Joa reoveepuhasti. Praegu kehtiv kaitse-eeskiri aga ei luba puhastit ega selle trasse uuendada või rekonstrueerida, lubatud on üksnes hooldustööd. Reoveepuhasti maa jagatakse sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse ja lisatakse rekonstrueerimist võimaldavad sätted. Samuti lisanduvad kaitse-eesmärkideks sellised elupaigatüübid nagu eelluited, lubjakivipaljandid ja liivakivipaljandid.
„Järgmise seitsme aasta jooksul on meil loodetavasti võimalik lisaks siseriiklikule eelarvele investeerida otseselt kaitsealade töödesse ligi 50 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. See annab võimaluse öelda, et kehtestatavad eeskirjad ja nõutavad tööd ei jää mitte ainult paberile, vaid investeeringud saavad tehtud,“ lisas minister.
Eestis on kaitse all praegu maismaast 18,1%. Kaitsealadest on meil praegu 5 rahvusparki, 131 looduskaitseala, 150 maastikukaitseala, 114 vana kaitsekorraga ala, lisaks 537 parki.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
