Neljapäevasel, 13. veebruari valitsuse kabinetinõupidamisel andis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ülevaate ettepanekutest, kuidas saaksid kohalikud elanikud ja kogukonnad suuremat kasu piirkonda planeeritavatest arendustest. Valitsus otsustas, et regionaal- ja põllumajandusministeerium töötab juba sel aastal välja eelnõud, mis puudutavad ennekõike mahukaid kinnisvaraarendusi ja päikeseparke.

2024. aasta sügisel küsis regionaal- ja põllumajandusministeerium kohalikelt omavalitsustelt ning ettevõtete katusorganisatsioonidelt ettepanekuid, kuidas parandada koostööd omavalitsuste ja ettevõtjate vahel, eesmärgiga laiendada omavalitsuste tulubaasi ning edendada kohalikku elu. Ka valitsuse koalitsioonileppega on regionaal- ja põllumajandusministeeriumile antud ülesanne laiendada omavalitsuste võimalusi oma tulubaasi suurendamiseks ja luua lahendusi, mis võimaldavad omavalitsustel senisest rohkem tulu saada piirkondlikust ettevõtlustegevusest.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani sõnul laekus väga erinevaid ettepanekuid, kuid edasi liigutakse kahe konkreetse muudatusega. Üks neist ettepanekutest on sotsiaalse taristu arendustasu – sisuliselt arendajate kokkulepe omavalitsusega, mille alusel saavad nad rajada piirkonda kinnisvara, kuid peavad toetama nende lähedusse näiteks õppehoonete või kultuurirajatiste ehitamist.

„Mul on hea meel, et valitsuses leidis see mõte toetust. Tahame anda kohalikele omavalitsustele võimaluse sõlmida ettevõtjatega kokkulepe, et uute kinnisvaraarenduste kõrval panustaksid nad kogukonna jaoks vajaliku taristu – näiteks koolide, mänguväljakute, kergliiklusteede – rajamisse. Nüüd saab see võimalus ja õigus kohalike omavalitsuste jaoks ka seadustatud,“ kommenteeris Hartman.

Teise muudatusega soovitakse võimaldada omavalitsustel küsida tasu päikesepaneelide paigaldamise eest. „Päikesepargid hõlmavad tihti enda alla suuri kinnistuid maapiirkondades, kuid nendega loodavat kasu ei jagata kohaliku kogukonnaga – ei tööturu ega maksulaekumiste suurenemise kaudu. Meie ettepanek on, et taastuvenergiaettevõtja saaks osa kasumist tagasi anda kohalikule kogukonnale, rahastades mõnda kohalike jaoks olulist ettevõtmist,“ sõnas minister.

Täiendavalt andsid omavalitsused ja ettevõtjad ettepanekute koostamisel soovitusi kohaliku maksusüsteemi muutmiseks. Selleks, et tugevdada sidemeid omavalitsuste ja ettevõtjate vahel, paluti kaaluda omavalitsuse maksulaekumise sidumist töökohtade paiknevusega. Ettepaneku alusel laekuks omavalitsusele osa ettevõtjate tulumaksust selle järgi, millise linna või valla territooriumil töökohad asuvad. Samuti pakuti kaasamise käigus välja konkreetseid kohalikke makse nagu näiteks turismimaks. Minister Piret Hartmani sõnul on omavalitsused väga huvitatud kohalike maksude nimekirja loetelu laiendamisest. „Sellised põhimõttelised muudatused aga nõuavad põhjalikumat analüüsi valitsuses ning arutelu ühiskonnas,“ täiendas ta.

Tagasisidet laekus ka seoses sellega, et omavalitsustele keskkonnatasudest laekuvad summad on väiksemad, kui riigile laekuvad summad – kuigi häiringud mõjuvad negatiivselt just kohapealset elukeskkonda. Mõjude kompenseerimiseks on esitatud mitmeid soovitusi tõsta keskkonnatasudest kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuvat osa.

„Kui me omavalitsustele laekuvat keskkonnatasu osa ei suurenda, on oht, et tulevikus kohalike elanike vastuseis uute rajatiste, näiteks kaevanduste, püstitamisele suureneb. Minu ettepanek on, et suurendada tuleks omavalitsustele laekuvat osa,“ ütles minister.