Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on valitsuse otsus eraldada 125 miljonit eurot uue põlevkiviõlitehase rajamiseks Eesti tuleviku suhtes vastutustundetu.

 

Praegu ei ole paslik teha üliriskantseid investeeringuid suure kliimamõjuga valdkonda, mille majanduslik perspektiivikus on pandeemiast tulenevalt, ent ka üldisemas plaanis küsitav.

“Sellele rahale on praeguses kriisiolukorras võimalik oluliselt paremat kasutust leida – kas tervishoiuvaldkonnas või toetades pikaajaliselt toimivaid majanduslahendusi. Täna õlitehasega põlevkivisektori töötajatele turvatunnet pakkuda on sama, kui proovida hotellinduses tööta jäänutele ehitada uut hotelli,” nentis Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

Otsus on tehtud vananenud riiklike strateegiadokumentide põhjal, mis tuleb muutunud kliimapoliitka valguses ümber teha. Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud kliimakriisi pidurdamiseks eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eesti on praegu olukorras, kus me ei suuda täita isegi 2030. a võetud kliimaeesmärke. Seda on kinnitanud nii SEI analüüs kui ka Euroopa Komisjoni 2020. a aruanne Eesti kohta.

Õlitehas ei ole aga kliimamuutuse pidurdamiseks sobiv lahendus, sest pikendab meie sõltuvust fossiilkütustest ning Eestis tekivad endiselt keskkonnakahjud ja süsinikuheide. Kuigi osa CO2 heitest kolib Eestist välja, siis kliimamuutusi võimendab see ka mujal täpselt samal määral. Valitsus tegi ühiskondliku dialoogi ja kokkuleppeta põhimõttelise otsuse rajada uus põlevkiviõlitehas, mis lõikab sisuliselt ära võimaluse õiglaseks üleminekuks (just transition) puhtale energiale ja meie süsinikuheide jääb veel aastakümneteks inimese kohta suuremaks kui väga paljudel ELi riikidel.

Eestit ootab koroonaviiruse mõju tõttu ees majanduslangus ning vähenevad maksulaekumised hakkavad edaspidi piirama avaliku sektori võimekust. Piiratud võimaluste oludes tuleb riigil teha tarku, tulevikku suunatud valikuid. Iseäranis oluline on, et need valikud oleksid ka keskkonnasõbralikud, sest pandeemia seljatamise järel on inimkonnal jätkuvalt tarvis tegeleda elurikkuse kao ja kliimamuutuse küsimustega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta