Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas karuputke (Heracleum) võõrliikide ohjamiskava perioodiks 2011-2015, teatas Keskkonnaministeerium.

Keskkonnaminister kinnitas strateegilise dokumendi, mille alusel jätkatakse tööd karuputke võõrliikide tõrjega. Karuputke võõrliikide ohjamiskava annab põhjaliku ülevaate karuputke liikide bioloogiast, ning sellest, kuidas see liik Eestisse jõudis.

Samuti on analüüsitud senist tööd ja andmebaasi, mille alusel ohjamistööd on teostatud. Kava lisaks on karuputke võõrliikide tõrjetööde juhend, mis annab põhjaliku ülevaate, kuidas end taime mürgise mahla eest kaitsta, samas tõhusalt karuputke tõrjudes. Kava lisaks on ka karuputke võõrliikide seiretöö juhend. Kinnitatud kavas on välja toodud järgmise viie aasta oodatavad töömahud ja ka järgmiste aastate eelarve.

2011. aastal plaanitakse välja kuulutada kaheaastane hange 1473ha karuputke tõrje tegemiseks.

„Karuputke tõrje algas 2005. aastal tagasihoidliku 235ha tõrjumisega, see pindala on aasta aastalt suurenenud nii suurema tõrje võimekuse kui ka uute avastatud kolooniate tõttu,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. „Sellest aastast planeeritakse senisest tõhusamalt karuputke vastu võidelda ja tõrjet teha senisest tunduvalt suuremal alal,“ märkis ta.

Looduskaitselisest aspektist on oluline karuputke tõrjuda kuna see võõrliik hõivab edukalt uusi alasid ning kasvab tihedate koloonianatena. Tihedas karuputke koloonias ei saa aga meie kodumaised taimed kasvada.

„Hoolimata suurtest tõrjetöödest pole karuputkest veel Eestis lahti saadud,“ ütles Linnamägi, täpsustades, et võõrliik on visa hävima, sest karuputke seemnepank mullas on suur ja säilib seal ligi seitse aastat. Tihedas karuputke koloonias on mullas 12 000 seemet ruutmeetril. „Selleks, et kolooniast lahti saada, tuleb tõrjuda 7 aasta jooksul kõik sealt tärkavad taimed, ning igaks juhuks veel järgnevatel aastatel kontrollimas käia,“ märkis ta. Tõrjetöö peab olema väga hoolikas- keskmine taim toodab sügiseks 20 000 seemet, kuid rekordtaimed üle 100 000 seemne. Seega ka ühe taime seemnete valmimine ja varisemine koloonias on suur tagasilöök aastateks.

Karuputke on vaja tõrjuda ka sellepärast, et see kujutab ohtu inimeste tervisele. Juhul kui taime mahl on nahale sattunud, siis päikesevalguses oleva UV kiirguse toimel tekivad suured põletusvillid, mis eriti raske põletuse korral võivad uuesti tekkida samas kohas veel ka järgmisel aastal.

„Seoses sellega, et paljudel aladel on karuputke tõrje juba aastaid edukalt kulgenud ja kolooniad nõrgestatud, tahame maaomanikele toonitada, et karuputkest lahti saamine peaks olema ka nende huvi,“ märkis Linnamägi, täpsustades, et kindlasti antakse tulevikus maaomanikele ka suurem vastutus selle taimega võitlemisel.

Karuputke tõrje on üks mahukamaid looduskaitsetöid Eestis. See toimub mais-juunis üle kogu Eesti karuputkekolooniates. Eelmisel aastal üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut tõrje toimus 1173 hektaril. Tõrjeks kulus ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist. 2010 tõrjutud karuputke kolooniatest suurimad asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Nii hiid- kui ka Sosnovski karuputk on pärit Kaukaasiast. Hiid-karuputke hakati 19. sajandil  maailmas levitama dekoratiivtaimena. Eestisse jõudsid need võõrliigid 20. sajandi keskel, mil neid propageeriti kui väärtuslikke silo- ja meetaimi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta