Keskkonnaministeerium (KKM) on avalikustanud maapõue kaitse ja kasutamise kontseptsiooni, mis saab aluseks uue maapõueseaduse eelnõule. KKM hinnangul ei vasta maapõuealased õigusaktid praeguseks väljakujunenud olukorrale ja vajadustele, ning vajavad tervikuna ülevaatamist.

Kontseptsioonis nähakse muuhulgas vajadust piiritleda täpsemalt maapõue ruumilist ulatuvust, et vältida keskkonnakaitselisi liialdusi (nt kaitseruumi laiendamine maapõuele), mille tõttu on keelatud allmaakaevandamine kaitsealade all mistahes sügavuses. Allmaakaevandamise huvidest lähtuvalt peetakse vajalikuks arvestada planeeringutes ka sügavuse mõõtmega ning sätestada seaduses maatoe mõiste. Maatugi on kontseptsiooni kohaselt maapõue looduslik osa, mis on vajalik ehitiste, kaitstavate loodusobjektide ja mälestiste hoidmiseks, samuti allmaaehitiste rajamiseks. Vajalikuks peetakse ka ehitusgeoloogiliste uuringute lisamist maapõue uuringute hulka.

Kuna senine jaotus üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks on ebaselgelt põhjendatud, soovitatakse seada kriteeriumid, mille alusel kuuluvus ühte või teise kategooriasse seada. Senisest erinevana soovitatakse liigitada ka maavaravaru – majandustähtsuse ja keskkonnapiirangute alusel - kaevandatavaks, aktiivseks ja passiivseks (mis omakorda jaguneks kaht tüüpi varuks p1 ja p2, millest p2 jääb eeldatavasti passiivseks väga pika aja jooksul ning millele on lubatud rajada ka ehitisi, säilitades ligipääsu varule).

Keskkonnaloa saamise eeldusena nähakse keskkonnamõju hindamise soovituste alusel koostatud korrastamise kava olemasolu ning selle kohustuse täitmise tagamiseks soovitatakse kehtestada ka tagatisraha nõue.  Samuti näeb kontseptsioon ette senise kaevandamisõiguse tasu asemel mäerendi kehtestamise.

Vt. Maapõue kasutamise ja kaitse kontseptsiooni KKM kodulehel

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta