Keskkonnaministeeriumi tellimusel viisid Civitta Eesti AS ja Alkranel OÜ läbi põhjaliku uuringu saamaks teada, kuidas ja millistel tingimustel on võimalik soodustada biolagunevatest jäätmetest ning reoveesettest saadud materjalide taaskasutamist.

Ringmajanduse edendamine

Uuriti, millistes haljastustöid hõlmavates riigihangetes on põhjendatud ja otstarbekas kasutada biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest valmistatud taaskasutatavaid materjale ning millistele tingimustele peab materjal selleks vastama. Samuti oli eesmärk välja töötada kriteeriumid, mille alusel saab kaaluda nende materjalide kasutamist karjääride korrastamisel.

Kuna avalik sektor on oluline tarbija, oleks võimalik suurendada nõudlust biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest valmistatud materjalide järele riigihangete kaudu. Ühe võimalusena saaks kehtestada haljastustöid sisaldavatele riigihangetele sellised keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid, mis soodustaks biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest valmistatud komposti või kääritusjäägi kasutamist. Lisaks keskkonnahoidlikele riigihangetele oleks võimalik selliseid materjale enam kasutada karjääride korrastamisel.

Seda kõike selleks, et edendada Eestis ringmajandust. Taaskasutuse edendamine ringmajanduse võtmes eeldab kogu tootmise- ja tarbimise väärtusahela muutmist, uute ärimudelite ja käitumismustrite kasutusele võtmist. Oluline on leida uusi võimalusi jäätmete kasutamisel ressurssidena.

Biolagunevate jäätmete ja reoveesette kompost

Uuringus keskenduti biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest valmistatud materjalide laialdasematele kasutusvõimalustele haljastuses ja karjääride korrastamisel.

Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad bioloogiliselt aeroobses keskkonnas lagunevad jäätmed nagu näiteks toidujäätmed, muud köögijäätmed, aia- ja haljastusjäätmed ning paber ja papp.

Reoveesete on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud vee ja tahke aine segu, mis ei sisalda algpuhastusega (puhastusjärk, milles reoveest kõrvaldatakse liiv ja ujupraht) lahutatud võõriseid. Sete on väga veerohke, loovutab vett halvasti, sisaldab palju orgaanilist ainet ja tõvestavaid mikroorganisme ning läheb kergesti roiskuma. Reoveesete on samuti biolagunev jääde, kuid seda vaadeldi uuringus muudest biolagunevatest jäätmetest eraldi.

Biolagunevaid jäätmeid on võimalik käidelda mitmel moel. Aeroobse käitluse korral muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks ning anaeroobse metaankäärimise lõppsaadused on kütusena kasutatav biogaas ja väetusväärtusega käärimisjääk. Sisuliselt on aeroobse käitluse lõpp-produktiks kompost ja anaeroobse käitluse lõpp-produktiks kääritusjääk, mis võib omakorda läbida järelkompostimise ja muutuda kompostiks.

Materjalid võib jagada kaheks rühmaks. Esimese rühma materjalid on jäätmestaatusest väljunud ning saanud taas tooteks. See tähendab, et need on läbinud sertifitseerimise, lakanud olemast jäätmed ja tootjal on õigus lasta need tootena kasutamiseks turule lasta. Teise rühma moodustavad materjalid, mis ei ole sertifitseerimist läbinud ja on endiselt jäätmestaatuses. Sellise materjali kasutaja peab Keskkonnaametist taotlema jäätmekäitleja registreeringu või jäätmeloa.

Endiselt jäätmestaatuses biolagunevate jäätmete kompostile õigusaktidega kehtestatud kvaliteedinõuded puuduvad ja komposti kasutamiseks on vaja omada vastavat luba või jäätmekäitleja registreeringut sõltuvalt komposti kasutuskogusest. Jäätmestaatuses reoveesettele on kehtestatud kvaliteedinõuded.

Väljastatud jäätmelubade ja keskkonnakomplekslubade alusel oli uuringu teostamise perioodil Eestis 50 biolagunevate jäätmete või reoveesette käitlemisega tegelevat jäätmekäitlejat või käitluskohta, kus tehakse bioloogilist ringlussevõttu või taaskasutamisele eelnevalt bioloogilist töötlust.

Hinnanguliselt oli biolagunevatest jäätmetest valmistatud nii sertifitseeritud kui ka sertifitseerimata kompostmaterjalide tekkekogus 2018. aastal ligikaudu 88 000 t aastas. Olmereoveesettest valmistatud komposti tekkekoguseid on jäätmestatistika alusel keeruline hinnata, kuna endiselt jäätmestaatuses reoveesete ei muuda peale töötlemist jäätmekoodi.

Biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest valmistatud komposti saab kasutada kasvupinnase koostisosana, orgaanilise väetisena või mullaparendajana. Komposti kasutamine tõstab mulla orgaanilise aine sisaldust, aitab sageli vähendada mulla erosiooni, tõstab mulla vee sidumisvõimet ning pH puhverdusvõimet ja parendab mulla struktuuri (näiteks tihedust, poorsust). Kompostid võivad samuti parendada mulla bioloogilist aktiivsust.

Haljastustöid sisaldavad riigihanked

Keskkonnahoidlike riigihangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane avaliku sektori läbiviidud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid.

Keskkonnahoidlikke riigihankeid on vaja, kuna avalik sektor on väga suur tarbija. Eestis moodustab avaliku sektori kogutarbimine Eesti sisemajanduse koguproduktist 14-16 protsenti. Arvestades, et riik tarbib suurema osa maksumaksja rahast, tuleb seda teha vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning kogu ühiskonna huve arvestades.

Uuringus hinnati taaskasutatavate materjalide kasutamise võimalikkust riigihangetega tellitavatel haljastustöödel. Analüüsides jaanuarist 2018 kuni juunini 2019 läbiviidud riigihankeid, selgus, et haljastustöid tellitakse suures osas ehitustööde raames ning vaid väga väikeses mahus eraldi aiandus- ja haljastustöödena.

Haljastustöid sisaldavate riigihangete kogusummaks vaadeldaval perioodil oli 1,9 miljardit eurot, millest intervjueeritud spetsialistide hinnangul haljastustööde maht jääb vahemikku 1–2% tööde kogumaksumusest. Seega saab järeldada, et vaadeldud perioodi haljastustööde maht oli ligikaudu 19–38 miljonit eurot, millest pinnasematerjali maksumus omakorda moodustab ligikaudu 20%.

Levinuimaks haljastustööks ehitusobjektidel on nii hankijate kui ka ehitusettevõtete hinnangul muru kasvupinna rajamine. Teede äärtes on see valdav. Linnakeskkonnas võivad haljastustööd võrdselt jaguneda muru rajamise ja kõrgemate taimede istutamise vahel. Teedeehituses on pigem üksikud väga suuremahulised objektid (näiteks Tallinn-Tartu neljarealise maantee lõigud), kus mõne suurema viadukti läheduses rajatakse tavapärasest silmapaistvamat haljastust, istutatakse kõrgemaid taimi ning viiakse sellega taimede istutamise osatähtsus teedeehituse objektide keskmisest kõrgemale. Olgugi, et seesugused lahendused on sageli visuaalselt ilusad, on neid Eesti kliimas keerukas hooldada ja pikaajaliselt säilitada ning enamasti eelistatakse piiratud eelarve tingimustes soodsamaid lahendusi.

Enamike hankijate sõnul ei koostata haljastustöödele eraldi projekti, kuna nende tööde osakaal ehitustööde kogumahust on marginaalne ning haljastus projekteeritakse välialade tööde osana. Haljastustööd projekteeritakse eraldi vaid väga suure mahuga tööde puhul.

Hankijatelt jäi kõlama sõnum, et kompostmaterjalide kasutamist tuleks soodustada ainult juhtudel, kui see on mõistlik ning kindlasti ei tohiks seda seada kohustuslikuks. Mõistlikuna nähakse kompostmaterjalide kasutamist ainult juhul, kui ei kaasne hinnatõusu ning lisakohustusi, materjal on piisavalt lähedalt saada ja kvaliteet on kontrollitud.

Uuringus toodi välja, et riigihangete ehitusobjektidel toimuvateks haljastustöödeks kasutatakse tavapäraselt juba olemasolevat varem kooritud pinnast. Hinnanguliselt 80–90% ehitusobjektidest on sellised, kus ei ole üldse vajadust kasvupinnast juurde tuua. Juhul kui objektile vajatakse lisapinnast, siis on seda üldiselt üle Eesti kõikides piirkondades ligikaudu 15–20 km raadiuses teistelt ehitusobjektidelt või mulla ladustamise kohtadest saada.

Nii hankijad kui ka ehitus- ja haljastusettevõtted on seisukohal, et juhul, kui taaskasutatavast materjalist komposti kasutada haljastustöödel, siis peab kompost peaks objektile jõudma valmistootena ehk segatud kasvupinnasena. Ehitus- ja haljastusettevõtetel puudub majanduslik huvi ning väiksemate ettevõtete puhul ka tehniline võimekus, et käitlejatelt saadud haljastuses kasutamiseks sobivat komposti ise segada.

Valik soovitusi biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest saadud materjalide kasutamiseks haljastuses

Biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest saadud komposti on teoreetiliselt võimalik kasutada kõikidel haljastustööde objektidel olenemata tööde mahust ja iseloomust, tellijast, asukohast või muudest omadustest näiteks nii teedeehituse, eriobjektide, hoonete rajamisel kaasneva haljastuse kui ka parkide ja eraldiseisvate haljastusprojektide puhul. Eriti soovitatav ja sobilik on kompostmaterjale kasutada objektidel, kus haljastustööde jaoks vajatakse kasvupinnast juurde või on vaja tõsta olemasoleva pinnase viljakust.

Haljastuses kasutamiseks on sobilikud biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest valmistatud nii kompostmaterjalid, mis on läbi tooteks sertifitseerimise lakanud olemast jäätmed kui ka endiselt jäätmestaatuses materjalid, mis vastavad teatavatele kvaliteedinõuetele. Tooteks sertifitseeritud komposti kasutamine on võimalikele kasutajatele mugavam, kuna nad ei vaja komposti kasutamiseks jäätmeluba ega jäätmekäitleja registreeringut.

Vedel kääritusjääk ei sobi haljastuses kasutamiseks ning tahke kääritusjääk peab haljastuses kasutamiseks läbima järelkompostimise. Kääritusjääk sobib kasutamiseks orgaanilise väetisena põllumajanduses. Haljastuses sobib kasutamiseks järelkompostimise läbinud kääritusjääk, kuna järelkompostimata kääritusjääk sisaldab suures koguses ammooniumi, mis võib kaasa tuua ammooniumi lendumise ja seeläbi põhjustada lõhnahäiringuid.

Kuna kompost ei ole üldjuhul sobiv otse haljastuses kasvupinnasena kasutamiseks, siis on vajalik sobiva kasvupinnase jaoks komposti segamine näiteks liiva või muu madala orgaanikasisaldusega loodusliku pinnasega. Kui nõuetele vastavat komposti soovitakse kasutada komposti multšina, haljasala mullaviljakuse tõstjana või nõlvade erosioonitõkkeks, siis ei ole muu loodusliku pinnasega segamine vajalik. Uuring andis täpsemad soovitused, kuidas komposti haljastamisel pinnase viljakuse tõstmise eesmärgil kasutada – vajalik on maapinnale ühtlase paksusega kompostikihi laotamine, mis tuleb pinnasega segada.

Kompostmaterjalide kasutamise soodustamiseks on võimalik haljastustöid sisaldavate riigihangete juures rakendada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume kahel alternatiivsel viisil: kas lisada komposti kasutamise kohustus hanke tehnilisse kirjeldusse või lisada komposti kasutamine hanke hindamiskriteeriumitesse ja rakendada seda majandusliku soodsuse kriteeriumina. Uuringu tulemusena anti soovitus, et selliste kriteeriumite rakendamist ei tohiks muuta hankijatele kohustuslikuks.

Komposti kasutamine karjääride korrastamisel

Komposti võimalike kasutamise asukohtadena vaadeldi uuringus avameetodil kaevandatud alade ehk karjääride korrastamist. Liiva-, kruusa-, savi-, dolokivi ja lubjakivikarjäärid ning põhimõtteliselt ka põlevkivikarjäärid on kõik potentsiaalsed kompostmaterjalide kasutamise kohad. Lähtuvalt korrastamise suunast on potentsiaalsete kompostmaterjali korrastamisel kasutada võivate karjääride arv 291 kogupindalaga 3016,95 ha.

Transpordikaugusest 50 km lähtuvalt teekonna pikkust arvestades on teoreetiliselt võimalik kompostmaterjale Eestis praktiliselt kõikide karjääride korrastamiseks kasutada. Kui aga lähtuda teekonnapikkusest 25 km, siis langeb arvestatav osa mõistlikust materjali veokaugusest välja.

Kompostmaterjalide kasutamise tegelik vajadus ja otstarbekus sõltub aga konkreetsest asukohast, korrastamise suunast ja sellest tulenevalt kasvupinnase vajadusest. Komposti kasutamine on potentsiaalne karjäärialadel, kus on korrastamise suunaks maatulundusmaa (metsamaa, rohumaa), tootmismaa, puhke- ja virgestusmaa või muu karjääride korrastamiseks väljatöötatavatele kriteeriumitele vastav korrastamise suund. Potentsiaalsete kompostmaterjalide kasutuskohtadena sobivate kärjääride hulgast on välja arvatud turbaalad.

Karjääride haldajad näevad ideed muuta biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest valmistatud komposti kasutamist karjääride korrastamisel kohustuslikuks mitmeti probleemsena. Juhul, kui seesugune kohustus kehtestataks, tõstatuks küsimus, kuhu paigutada seal juba olemasolev pinnas. Praegu on karjääridel kohustus tagada korrastamiseks vajaliku pinnase olemasolu, mistõttu ei ole mõistlik kooritud pinnasematerjale kolmandatele isikutele müüa. Samuti on oluline, et korrastamine peaks toimuma piirkonnale omaste materjalidega, säilitamaks kohalikke taimeliike. Kohustus kasutada mujalt toodud komposti tekitaks olukorra, kus peaks muutma olemasoleva pinnasematerjali müümise regulatsiooni või hakkama täiendavast pinnasematerjalist uusi pinnavorme kujundama.

Aladel, kus korrastamise suunaks on veekogu, ei ole otstarbekas kompostmaterjale kasvupinnastes kasutada. Komposti kasutamine omab karjääride korrastamisel mõtet, kui korrastamine eeldab kasvupinnase kihi taastamist või selle viljakusomaduste tõstmist. Vajadus viljaka kasvukihi järele sõltub suuresti bioloogilise korrastamise eesmärgist ja sihtliikide elupaiganõudlustest.

Seega karjääridel puudub otsene vajadus täiendavate pinnasematerjalide kasutamiseks. Olukorda, kus kohapeal olemasoleva pinnasematerjali kogus ei ole korrastamiseks piisav, juhtub pigem harva ning sellisel juhul leitakse lähikonnast mõni ehitusobjekt, kust pinnast on üle ja mille saab tavaliselt tasuta.

Samas võib välja tuua, et kooritud ja ladustatud kasvupinnase mulla labiilse orgaanilise aine eluiga on üldjuhul vähem kui 5 aastat – seega võib osutuda karjääri korrastamisel otstarbekaks kasvupinnase mullaviljakuse tõstmine kompostmaterjalide abil. Peamiseks takistuseks kompostiga karjääride korrastamisel on materjali hankimise ja transportimisega tekkivad lisakulud.

Valik soovitusi biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest saadud materjalide kasutamiseks karjääride korrastamisel

Karjääride korrastamiseks on samuti sobilikud nii biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest valmistatud kompostmaterjalid, mis on läbi tooteks sertifitseerimise lakanud olemast jäätmed kui ka endiselt jäätmestaatuses teatavatele kvaliteedinõuetele vastavad kompostmaterjalid. Kui karjääris on olemas karjäärialalt kooritud kasvupinnas, kuid on vajadus selle orgaanilise aine sisalduse tõstmiseks, on üheks võimaluseks segada kompost ja olemasolev kasvupinnas omavahel kokku enne laotamist. Teiseks võimaluseks on laotada esmalt olemasolev kasvupinnase kiht, seejärel laotada sellele sobivas paksuses komposti kiht ning lõpuks segada olemasolev kasvupinnas ja kompost laotatuna maa-alale, kasutades selleks mullafreesi, läbikündmist vm.

Kompostmaterjalide kasutamise vajadus ja otstarbekus sõltub aga konkreetse karjääri asukohast, korrastamise suunast ja sellest tulenevast kasvupinnase vajadusest. Komposti kasutamine omab karjääride korrastamisel potentsiaali, kui korrastamine eeldab kasvupinnase kihi taastamist või selle viljakusomaduste tõstmist. Karjäärialale tagasi laotatud kattepinnas ja muld ei taasta üldiselt ala endisaegset mulla viljakust. Elustikule lihtsalt kasutatava mulla orgaanilise aine eluiga on üldjuhul vähem kui 5 aastat.

Vajadus viljaka kasvukihi järele sõltub suuresti karjääri bioloogilise korrastamise eesmärgist ja sihtliikide elupaiganõudlustest. Oluline on siinkohal silmas pidada, et komposti ei tohi ühelgi juhul kasutada puhtal kujul, vaid seda peab segama kas toitainete vaese kasvupinnase või mineraalpinnasega, et saavutada optimaalne orgaanilise aine hulk.

Kompostmaterjalid ei ole üldjuhul sobivad kasutamiseks turbaalade korrastamisel.

Karjäärides, kus korrastamise suunaks on veekogu, ei ole otstarbekas kompostmaterjale kasvupinnastes kasutada. Veekogude põhjas ja nõlvadel kasutamiseks kompostmaterjalid ei sobi ja seal peab kasutama looduslikku kasvupinnast, kuna vastavalt veeseadusele on veekogu veekaitsevööndis komposti kasutamine keelatud.

Valik soovitusi biolagunevatest jäätmetest ja reoveesettest saadud materjalide kasutamise suurendamiseks

Uuringus anti ka lisasoovitused komposti kasutamise edendamiseks. Komposti võimalikel kasutajatel (sealhulgas nii riigihangete läbiviijate, ehitus- ja haljastusettevõtete, karjääride kui ka laiemalt haljastus ja põllumajanduse töödega tegelevate isikute) on väga madal teadlikkus kompostmaterjalide päritolust, omadustest ja kasutamisvõimalustest. Seega on oluline tõsta teadlikkust materjalide potentsiaalsete kasutajate hulgas, et seeläbi soodustada nende kasutamist nii riigihangete kaudu tellitavates haljastustöödes kui ka laiemalt. Soovitusi teadlikkuse tõstmiseks, lugege uuringust.

Ehitus- ja haljastusettevõtete huvi komposti kasutamise vastu on lihtsam tekitada, kui käitlejatel on valmisolek pakkuda juba kasutamiseks valmis segatud komposti. Seega on oluline võimendada Keskkonnaministeeriumi koostööd käitlejatega ja motiveerida neid pakkuma segatud materjali, mis on valmis haljastuseks kasutamiseks. Võimalusel tuleks toetada või kompenseerida käitlejate segamiseks tehtavaid lisainvesteeringuid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta