Radoon on looduslik lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mida leidub pea igal pool Eesti pinnases. Selleks, et teada saada, kas radoon on elamusse või töökohta tunginud suuremas koguses kui see tervisele kasulik on, tuleb teha radooni mõõtmine. Kuna radooni saab mõõta eri meetoditega, on oluline, et mõõtmise viiks läbi pädev mõõtja sobiliku aparaadiga.

„Juhend kirjeldab radooni mõõtmise meetodeid pinnases ja siseruumides ja nende kasutamisel saadud tulemusi on asjakohane võtta arvesse ehitustegevuses. Kuigi juhend on soovituslik, on selles esitatud siseruumide radooni pikaajaline mõõtmine ainus sobilik viis radoonikontsentratsiooni aasta keskmise väärtuse hindamiseks,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp.

Radoon ja selle lagunemisel tekkivad tütarnukliidid suurendavad kopsuvähki haigestumise riski, seetõttu on oluline piirata nende sisaldust õhus. Radoon pääseb hoonesse peamiselt hoonealusest pinnasest, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel radooniga arvestada. Olemasolevates hoonetes on ehituslikke meetmeid märksa keerulisem rakendada.

Mõõteseaduse järgi peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tagatud vähemalt riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, ning ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses.

Juhendi koostamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.