Keskkonnaagentuuris on valminud ülevaade metsaökosüsteemi seisundi indikaatoritest riiklike keskkonnaseirete põhjal.

Kokkuvõte:

Uuringus antakse ülevaate Eesti metsade ökoloogilisest seisundist pikaaegsete riiklike seirete põhjal viimastel dekaadidel. Uuringuks kasutati erinevaid metsaressursi, -tervise ja ökoloogilisi indikaatoreid.
Uuringuks valiti järgnevad indikaatorid.

Metsaressurss: harvendus- ja lageraie pindala, raiemaht, okas- ja lehtpuupuistute pindala, metsamaa kogupindala, kasvava metsa maht, surnud puidu tagavara, üheliigiliste, 2-3 liigiliste ja 4-5 liigiliste puistute pindala, okas- ja lehtpuupuistute vanuseline jaotus.

Metsatervis: esimese astme metsaseire vaatluspunktides okkakao alusel terveks hinnatud ja nõrga kahjustusega mändide ning kuuskede protsent. Esimese astme metsaseire vaatluspunktides mehhaaniliste vigastustega mändide ja kuuskede protsent ning võrsevähitaoliste kahjustustega mändide protsent. Teise astme metsaseire alusel üdlämmastiku, kaltsiumi, kaaliumi ja sulfaatse väävli sadenemine võrade all ja avamaal.

Ökoloogilised indikaatorid: päevaliblikate liikide ja isendite arv, kes on seotud metsaelupaigaga, 14 erinevat metsalinnustiku indikaatorit, ulukite indikaatorid (põdra populatsiooni suurus ja asurkonna kasvukiirus, valgejänese, metsnugise ja orava jäljeindeksid, suurkiskjate pesakondade arv ning valgejänese ja metsnugise küttimisandmed) ning Loodusdirektiivi metsaelupaikade seisund.
 
Valitud indikaatorite alusel saadud tulemused näitasid, et Eesti metsade ökoloogilise seisundi saab hinnata halvast kuni heani, sest kasutatud indikaatorite seisundid on uuritud ajavahemikul muutunud erinevalt. Uuringus kasutatud indikaatorite alusel on metsaressursi näitajad stabiilses või heas seisus. Metsatervise indikaatorid näitasid osaliselt sarnast suundumust Eestis. Nimelt mändide okkakadu või aluseline ning happeline sadenemine on vähenenud viimastel aastakümnetel. Kuuskede okkakadu on stabiilses seisus. Samas on suurenenud okaspuude mehaanilised vigastused ning mändide võrsevähitaolised kahjustused.

Ökoloogilistest indikaatoritest olid päevaliblikate ja ulukite seisund valdavalt stabiilne või hea. Siiski kasutatud indikaatoritest valgejänese populatsioon on Eestis kahanenud. Lisaks on valdav osa metsalindude indikaatoreid märkimisväärselt kahanenud. Uuringu tulemused viitavad, et metsalindude populatsioonide languse üks põhjus on tõenäoliselt elupaikade kadumine. Vaid kaudsetele andmetele tuginedes võib lisaks oletada, et linnupopulatsioonid on osaliselt kahanenud ka mõjutuste tõttu rändeteedel ja/või talvitusaladel. Metsaelupaigatüüpide üldseisundi võib hinnata stabiilseks. Siiski enamiku metsaelupaigatüüpide seisund ei ole võrreldes eelmise aruandlusperioodiga veel paranenud.

Loe aruannet täpsemalt:

Metsaökosüsteemi seisundi indikaatorite aruanne
 

Sarnased artiklid