Tekstiiliettevõtete globaliseerumise kasv ning rahvusvaheline kaubandus on kiirendanud geograafilist ja majanduslikku tootjate ning tarbijate eraldumist. Enamik rõivaid, mille müük ja kaubandus toimuvad arenenud maades, on toodetud arengumaades. Rõivaste tootmise ning transportimise käigus tekkinud keskkonnakahjustused ning inimressursside ärakasutamine arengumaades on tihtilugu lõpptarbijatele kauged ning teadmata teemad.

Tänu kiirele ning arenenud infovahetusele saavad tänapäeval tarbijad üha enam teadlikumaks tootmistingimustest vähem arenenud maades. Samuti on hakatud üha enam tähelepanu pöörama globaalsetele keskkonnateemadele (kliimamuutused, tootmisel tekkinud õhu, vee ja maapinna saastatus).

Rõivaste tootmisel ning käsitlemisel tekkinud keskkonnamõjude mõistmiseks ning hindamiseks on oluline kaasata järgmised astmed:

  • materjali tootmine;
  • rõivaste tootmine (juurdelõikus, õmblemine, viimistlemine ja värvimine);
  • pakendamine;
  • materjali ning valmis toodete transport;
  • rõivaste tarbimine;
  • rõivaste ära viskamine ja jäätmekäsitlus.

Lahendamist vajavad järgmised probleemid:

  • Ületarbimine – inimeste tarbimisharjumused on suurenenud viimase sajandiga tohutult. See on kaasa toonud materjalide ning rõivaste tootmise meeletu kasvu. Meeletu toodete hulk ning tootmise maht nõuavad suuremat energiakulu ning tõhusamat transporti. Tihe turustamise konkurents eeldab omakorda odavamaid tootmise tingimusi. Paljudel kiirmoe brändidel on 12 hooaega igal aastal, mis tähendab igas kuus uut kollektsiooni. Selline ärimudel eeldab moega kaasaskäivatelt klientidelt igakuiseid garderoobide uuendusi.

  • Vahendite ebatõhus kasutamine – liigagi palju energiat ning tootmiseks vajaminevaid materjale tarbitakse ebaefektiivselt. Tekstiili vabrikutest ning õmblustehastest võib leida meeletutes kogustes materjalide jäätmeid ning ümbertöötlemata tooteid.

  • Tööjõu ebapädev kohtlemine – töötingimused arengumaades on suurel määral alla igasugust arvestust võrreldes Euroopa ning Põhja-Ameerika riikidega. Inimväärse palga puudumine, pikad tööpäevad, tasustamata ületunnid, nigelad töötingimused, olematud ohtusunõuded, seksuaalsed ahistamised ja füüsilised karistused – need kõik on tavalised probleemid ning nähtused arengumaade tootmistehastes. Kehvad töötingimused, ületunnid, töö ohtlike kemikaalidega, kuumus ja müra kahjustavad töötajate tervist. Samuti pole paljudel töötajatel isegi töölepingut või on sõlmitud lühiajalised lepingud, mis võimaldavad töötajaid lihtsamini palgata ja lahti lasta.

  • Saastatus – kuigi keskkonnateemade arutelud muutuvad tasapisi üha enam aktuaalseteks, on selles vallas veel meeletult arenguruumi. Siiani leidub liigagi suur hulk tootjaid, ettevõtjaid ja ka tavakodanikke, kes antud probleemi ei teadvusta. Tekitatud kahjusid on võimatu muuta, kuid saastatuse jätkamist on võimalik pidurdada.

Kas Teie meelest on selline töö inimväärne?

Paljude rõivatööstuste tavadesse kuuluvad:
  • 10-14tunnised tööpäevad, 6-7 päeva nädalas
  • eurost madalam tunnitasu, lisatöö tasustamata
  • seksuaalne ahistamine ja füüsilised karistused
  • tööohutusnõuete eiramine, suur tuleoht
  • lapstööjõu kasutamine

Kui alltöövõtja püüab töötingimusi parandada, tõuseb sellega tootmise hind ning lääneriigi firmad otsivad kiiresti uue odavama tehase, et kasum ei väheneks.

Enamus Euroopa ja Põhja-Ameerika ettevõtteid ei kavatsegi kehvade töötingimuste ja madalate palkade eest vastutust võtta, kuna suurem osa tooteid valmistatakse vaid nende tellimusel alltöövõtjate ja all-alltöövõtjate poolt.

Rõivaste tootmine on sageli ebakompetentne äri, mis võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi nii inimestele kui ka keskkonnale. Toormaterjalidest rõivaste saamiseks kasutatakse tuhandeid kemikaale, mis põhjustavad toksiliste jäätmete teket, kahjustades inimeste tervist ning saastades maapinda, vett ja õhku.

Kus peitub lahendus?

Tänu üha enam aktuaalseks muutuvatele keskkonnaprobleemidele ning õiglase ettevõtluse juurutamisele ei ole antud teemade arutamine enam olematu. Ühiskond, organisatsioonid ja ettevõtted hakkavad teavitamise survel mõtlema rohkem piiratud ressurssidele ja keskkonnaga seotud teemadele. Sellegipoolest ollakse alles muutuste alguses, kus mittesäästlik elustiil, tarbimine ja tootmine on suurteks probleemideks.

Oluline on õpetada tarbijaid säästlikult ning keskkonnasõbralikult elama. Ei ole võimalik kõrvaldada tekitatud keskkonnakahjustusi, kuid me astume suure sammu edasi, kui tunnistame oma probleeme ning saame aru eksimustest.

Olukorras on päästerõngasteks säästev elustiil ja tootmine. Tööstuste ja organisatsioonide juhid ning poliitikud peaksid kindlasti kaasa aitama ülemaailmsele efektiivse ja eetilise töökorralduse arendamisele.

Hakates ise elama keskkonnasäästlikult ning tarbides kaupu vastavalt vajadusele, saame teha suure sammu parema elukvaliteedi suunas. Inimeste elustiili muutumine teadlikumaks võimaldab liikuda keskkonnasõbralikkuse suunas, säästa nii loodust kui ka iseennast kahjulike mõjude eest.

Artikkel ilmub 24. aprillil toimuva rahvusvahelise moerevolutsiooni päeva puhul: facebook.com/fashionrevolutionestonia

Loe lisaks riiete, lõngade ja kangaste kohta

Erinevad kangad ja materjalid

Hooldamine

Mõju keskkonnale, ühiskonnale ja tervisele

Taaskasutus ja jäätmed

Moetööstus

Kaubandus

Sarnased artiklid