Viimasel ajal nimetab Eesti trükimeedia maale maja ostjaid ekstremistideks, mõeldes selle all tegelikult püstihulle, kuna kõik kinnisvaraeksperdid kinnitavad kui ühest suust, et linnast välja ehitatud maja väärtus või kordategemisele kulunud investeeringu tasuvus väheneb iga linnast välja sõidetud kilomeetriga.

Hoolimata kinnisvarahaide hirmutamisest ning riigi äraspidisest regionaalpoliitikast, on kodanikualgatuste, kogukonnaliikumiste ja arenevate kaugtöövõimaluste tõttu neid ekstremiste või püstihulle siiski iga päevaga lisandumas.

Heakene küll, otsus maale maja ostmiseks on tehtud, pangaga on käed kokku löödud ning võrratu vaatega talukoht ongi teie omaks kuulutatud, aga kuidas edasi? Maapiirkondades on kõige levinumad palkehitised ja paraku on neist suur osa väga õnnetus seisukorras, millele on ohuks lisaks ajale ja ilmastikule ka omanike teadmatus.

Kuidas hinnata, mitu palki on vaja välja vahetada või milliseid töid vundamendi kindlustamiseks teha? Kas laetalad kannatavad teist korrust või sarikad uut kivikatust? Kas teha kõik ise või palgata ehitusmehed? Mis see kõik maksma läheb? Need on vaid mõned paljudest küsimustest, mis vana maja omanikku ees ootab.

Tegutsema asudes mõistavad majaomanikud peatselt, et riiklikke toetusskeeme ega regulaarset nõustamisteenust vanade hoonete taastamiseks ei ole. Ka enamik kohalikke omavalitsusi ei oska maja taastamise küsimustes aidata ega asjatundjateni suunata. Nii seisab vastne majaomanik renoveerimisel keeruliste küsimuste ees ning teadmatusest tehtud otsused võivad lisaks rikutud miljööväärtusele olla ka ehituslikult valed ja tuua kaasa hilisemaid probleeme.

Pärandehitust propageerivad vabaühendused on vanade majade omanike muredest teadlikud ja püüavad jõudumööda abiks olla. Enamasti on tegemist aga õhinapõhiste ettevõtmistega, kus inimeste jõudlus ning aeg on piiratud. Õnneks on Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskus ellu kutsunud pärandehituse nõustajate võrgustiku, mille eesmärk on kogemusi ja koormusi jagades tulevikus paremini vanade majade omanikeni jõuda.

Keskus aitab kaasa traditsioonilise arhitektuuri kaitsele ja säästva renoveerimisele, mis oleks Eesti ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning loomulik käitumisnorm. Võrgustiku loomise eesmärgiks on kasvatada ka kohalike kogukondade ja omavalitsuste teadlikkust pärandehitusest ning vanade hoonete väärtusest. Loodetavasti paranevad nii võimalused miljööväärtuslikke alasid planeerida ja kaitsta ning majaomanikke osatakse edaspidi paremini nõustajate poole suunata.

2016. aasta kevadel ja suvel toimuvad üle Eesti ka avalikud nõustamispäevad, kus vanade majade omanikele ja kohalikele omavalitsustele nõustamist tutvustatakse. Nõustamispäeva raames analüüsitakse ühe maja näitel kõige levinumaid kahjustusi ja nende kõrvaldamise meetodeid.

Kuna vanade majade probleemid on tihti sarnased, siis saavad kõik huvilised nõustamispäeval osaledes kasulikke teadmisi ning võimaluse ka enda hoonete osas nõu küsida. Huvitatud omavalitsused võivad Vanaajamajaga ühendust võtta (www.vanaajamaja.ee) ja avalikeks nõustamisteks sobivaid piirkondi või hooneid välja pakkuda.

Ühtlasi plaanib pärandehituse võrgustik teha ka koostööd vastutustundlike renoveerimisettevõtjatega, et muuta vanade hoonete taastamise keerulist ning aeganõudvat protsessi sujuvamaks ning majaomanike jaoks kvaliteetsemaks. Hoolimata võrgustikuliikmete ühistest pingutustest, on kõikide abivajajateni ikkagi raske jõuda, seetõttu avaldatakse tulevikus jõudumööda abistavat infomaterjali majade omanikele.

Võrgustiku ühine huvi on aidata ja suunata vanade majade omanikke taastamistööde ja hoonete heaperemeheliku kohtlemise osas. Nõustamise skeem on kõikjal Eestis üsna sarnane. Meister tuleb kohapeale ja vaatab talu üle, rääkides sealhulgas, mis seisukorras on hooned, millest tuleks töid alustada, mis materjale tasub kasutada.

Majaomanikul on võimalus küsida nõu ja vahetada mõtteid talu taastamistööde osas. Lõuna-Eestis aitab vanade majade omanikke Mooste mõisas tegutsev mittetulundusühing Vanaajamaja ning Viljandimaal tegutsev Rahvusliku Ehituse Selts. Lääne-Eestis võib nõu küsida mittetulundusühingult Vana ja Väärt ning Tartus, Paides ning Tallinnas tegutsevad nõuandjatena Säästva Renoveerimise Infokeskused.

Juba praegu löövad nõustamisvõrgustikus kaasa mitmed pärandehitustega tegelevad väikeettevõtted nagu Purest, Maakivist, Küüp ja Weel. Loodetavasti lisandub neid aja jooksul veel. Lisaks saab alati nõu ja abi küsida Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuselt. Seda tasub eriti silmas pidada neil, kel on õnn olla rehemaja omanik. Vabaõhumuuseum kogub Eesti rehielamute kohta infot ning kui olete nõus omalt poolt oma maja kohta teavet jagama ning küsimustikku täitma, siis on esimene nõustamine teile suisa tasuta.

Vana maja taastamine nõuab oskusi ja selleks, et hoone ka pärast uuenduskuuri väärtuslik oleks, tuleb teadmisi omandada. Kui majaomanikul on huvi vana maja taastamine ise ette võtta, aga täit kindlust veel ei ole, kuidas ja millises järjekorras töid planeerida, tasub silm peal hoida pärandehituse koolituskalendril.

Pärandehituse nõustajate tugivõrgustiku käivitamist toetavad Kultuuriministeerium ja Siseministeerium koos Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta