MTÜ Soome-ugri Filmi Fond kutsub ugri kultuuride huvilisi vaatama näitust “Meie põlisrahvastest sõbrad”, mis toimub Vana-Võromaa Kultuurikojas 23. oktoobrist kuni 5. detsembrini 2021. aastal. Avamine toimub 22. oktoobril kell 17. Kõik on oodatud!

 

Näitusel esitatakse Handimaal Metsa Filmikooli handi laste poolt tehtud filme, dokumentaalfotosid, heliinstallatsioone ja ekspeditsioonil käinute poolt kinni püütud kilde handi kultuurist – märgid ja lood.

Lisaks saab selga proovida traditsionaalset handi kleiti ja istuda rahulikult handi telgis ja lugeda osalejate meenutusi. Näituse dokumentaalsele poolele on koostajate poolt lisatud kultuurilise sõpruse teema – olles handi kultuuriga nii ehedalt läbi ühise loomeprotsessi seotud, on tekkinud filmiõpetajate ja handi laste vahele siiras sõprus.

2018. ja 2019. aasta suvel korraldas Soome Ugri Filmifond sügaval Siberi põlismetsas handi noortele Metsa Filmikooli. Eesti, Ungari ja Soome kunstnike ning filmitegijate juhendamisel tegid handi noored omakeelseid filme, mis on suurepärane võimalus kultuurilist omailma teistega jagada.

Soome-ugri noortele mõeldud filmikool kasvas välja Soome Ugri Filmifestivalist FUFF, mille lükkas koos abilistega 2014. aastal käima Soome Ugri Filmifondi asutaja, ungari päritolu, aga juba enam kui kümme aastat Eestis elav filmitegija ning soome-ugri aktivist Edina Csüllög. Nimelt selgus, et maailmas ainulaadse festivali korraldamiseks napib filme ning nii tuli alustada tööd noortega, et soome-ugri filmitegijaid tuleks juurde. 

See kõlab nagu muinasjutt: karu kummardamise maal toimuv Metsa Filmikool, kuhu pääseb vaid jalgsi läbi raba kõndides või paadiga mööda jõge triivides. Kuid tegemist ei ole muinaslooga.

“Filmilaagrid toimusid sügaval põlismetsas, endises handi põdrakasvatajate suvelaagris,” meenutab Anti Naulainen, üks Metsa Filmikooli õppejõududest.

“Laagrisse pääseb jalgsi üle soo või siis paadiga mööda jõge. Kõik eluks vajalik tuleb kohale vedada, sest isegi elektrit annab laagrile diiselgeneraator, mis podiseb vaikselt kõigi tegemiste taustaks. Handi noored olid filmitegemisest väga huvitatud, kui esimesel aastal osales Metsa Filmikoolis 25 noort, siis järgmisel aastal juba 35. Esimesel aastal oli rõhk põhiliselt filmitegemise õppimisel, aga teisel aastal lisandus nõue, et kõik filmid peavad olema handi keeles. Keelega on paraku nii, et kuigi laagrid on mõeldud selleks, et handi noored õpiksid tundma ja väärtustama oma kultuuri ja keelt, siis laagris osalejatest oskab handi keelt umbes viis noort.” 

Kuidas saame rääkida lugusid keeles, mida vaid vähesed mõistavad?

Metsa Filmilaagris osalenud Num Sang Johi noortel oli kindel ülesanne: nad pidid oma filmides kasutama handi keelt. 2010. aasta andmetel oli obi-ugri keelte rühma kuuluva handi keele kõnelejaid alles jäänud vaid 9500 ringis. Neil rahvastel puudub omakeelne filmiharidus ja omakeelse filmi traditsioon. 

See näitus kõneleb keelest. Kõnekeelest, emakeelest, filmikeelest. Keelte säilimisest ja arenemisest. Omakultuuride säilimisest ja arenemisest. Mõtlemise ja räägitava keele seostest. Kuivõrd muudab meie mõtlemist see, millist keelt me kõneleme?

Eesti ja Soome filmitegijad jagavad näitusel ka enda lugusid Handi-Mansimaal kogetust. 

Selle piirkonna põlisrahvastele omaseid uskumusi tunneme šamanismina, mis peidab endas samaaegselt nii karget vastupanu karmidele elutingimustele kui pühalikku suhtumist elusasse loodusesse. Ürgse ilmanägemuse säilitamine kaasaja tingimustes on omaette kunst, mis antud näituse raames on tõlgitud filmikunsti keelde.

Film on suurepärane meedium, et tutvustada oma kultuuri teistele rahvastele. Loodame, et ka see näitus avab vaatajaile kaugete ugrilaste olemust ning hantide omailm jääb teid ka edaspidi enda poole kutsuma.  

Näitust korraldab MTÜ FUFF (Finno-Ugric Film Foundation)

MTÜ Finno-Ugric Film Foundation on viimased seise aastat tegelenud väikeste, põhiliselt Venemaal elavate soome-ugri rahvaste filmikunsti toetamisega. 

Näitust toetab: Eesti-Soome Kultuurifond, KULKA, Hõimurahvaste Programm

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta