Kohalikel omavalitsustel on seadusest tulenev võimalus pöörduda enda õiguste kaitseks otse Riigikohtusse. Seda võimalust on Eestis seni kasutatud 23 erineva probleemi lahendamiseks, ent mitmed akuutsed küsimused tõotavad lähiajal tuua lisa, ütles linnade ja valdade päevadel esinenud advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman.

“Kui mingi norm piirab kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, siis on omavalitsusel õigus pöörduda otse Riigikohtusse,” selgitas Lopman. Selleks on kohtule vajalik esitada omavalitsusüksuse volikogu koosseisu häälteenamusega taotlus, mille põhjendustega lõpptekst peab saama samuti volikogu kinnituse. Nii esitas näiteks Põlva vallavolikogu eelmisel aastal Riigikohtule taotluse kontrollida planeerimisseaduse teatud sätete kooskõla põhiseadusega. Põlva valla mure oli seotud kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise võimalustega.

Riigikohtusse pöördumise väärtust näeb Lopman omavalitsuste jaoks selles, et lõpliku lahendi saab erakordselt lühikese aja jooksul. “Riigikohtusse pöördumisest arvates kulub lahendi saamiseks reeglina umbes viis kuud,” ütleb ta. Kahtlemata ei tähenda taotluse esitamine seda, et Riigikohus selle rahuldab, aga seda ei peakski võtma pelgalt “võit-kaotus” vaidlusena. “Peamine eesmärk peaks kohalikul omavalitsusel Riigikohtusse pöördumisel olema selguse saavutamine küsimuses, mis ilma lahenduseta takistab mingil kujul nende igapäevast tegevust.”

Riigi ja kohalike omavalitsuste tänast finantsilist seisu arvestades võib tulevikku vaatavalt Lopmani hinnangul muutuda möödapääsmatuks vajadus pöörduda Riigikohtusse näiteks selleks, et kontrollida kohalike omavalitsuste rahastamise valemit.

“Praeguses õiguskorras puuduvad seadused ja süsteem, mis määratleks selgelt kohaliku omavalitsuse kohustused ja nende täitmiseks vajaliku raha. See võib omakorda mõjutada mitmeid olulisi valdkondi planeeringutest kuni maakoolide sulgemiseni,“ tõdes Lopman.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta